Advokaat: valitsuse otsus maksab 1,5 miljonit aastas

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaat Indrek Leppik.
Advokaat Indrek Leppik. Foto: Peeter Langovits.

VEB Fondi osakuomanikke esindaja, advokaat Indrek Leppik teatas, et kui valitsus ei täida kohtuotsust, siis tuleb maksumaksjal tasuda viivist, mis on vähemalt 1,5 miljonit eurot aastas.

«2. oktoobrist hakkab sertifikaadiomanike nõuetelt riigil jooksma võlaõigusseaduses sätestatud määras viivis, mis on 10 protsenti aastas,» ütles Leppik.

«Arvestades seda, et sertifikaate on umbes 15 miljoni euro eest, on see summa vähemalt 1,5 miljonit aastas. Selle seljakotiga peab kahjuks maksumaksja seoses valitsuse tänase otsusega arvestama,» lisas Leppik.

Valitsus arutas kabinetiistungil VEB Fondi kohtuotsuse täitmist, mis nõudis, et valitsus loob 1. oktoobriks sertifikaatide hüvitamise mehhanismi. Peaminister Andrus Ansip teatas seejärel, et valitsus ei kavatse maksta sentigi.

«Kohus kohustas Eesti riiki langetama selles küsimuses otsuse, mis ei tähenda, et kohus oleks kohustanud Eesti riiki maksma,» kommenteeris Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Leppik märkis, et talle jääb mulje, et valitsus on jätnud mullu oktoobris jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsuse läbi lugemata.

«Kohtuotsuses tuvastatakse, et sertifikaadiomanikel on õigus sertifikaatidega tagatud nõuete eest saada reaalset kompensatsiooni ja riigil on selleks kohustus. Kohtuotsuses on selgelt märgitud, et riigikogu 20.01.1993 otsusega on riik loonud menetluse, kuid ajafaktorit arvestades ei saa seda enam pidada piisavaks ja riik peab looma uue menetluskorra, mis tagaks reaalse kompensatsiooni,» kinnitas Lepppik.

«Vale on peaministri väide, et kohtuvõidu saanud isikute näol on tegemist Vnešekonompanga kreeditoridega. Tegemist on isikutega, kellel olid nõuded Eesti pankade vastu ja just Eesti riigi sekkumise läbi tõsteti need nõuded VEB Fondi,» ütles Leppik.

Leppik tsiteeris ringkonnakohtu otsust: «Sekkudes avalik-õiguslike meetmetega eraõiguslikesse suhetesse, võtab riik endale vastutuse eelnimetatud meetmete proportsionaalsuse ja efektiivsuse eest. Riik ei vabane vastutusest üksnes seetõttu, et ta on loonud riikliku VEB Fondi, mille puhul on teada, et selle fondi vastu nõuete esitamine on tulemusetu. Samuti on põhjendamatu vastuväide, et kaebajad soetasid sertifikaadid vabal tahtel. Riigil on olemas kõik vajalikud võimalused ja volitused, et otsida tekkinud olukorras uusi alternatiivseid lahendusi. Arvestades seejuures riigil olevat suurt kaalumisruumi, ei ole kohtul võimalik siinkohal ette kirjutada, milliste vahenditega ja kuidas peab toimuma sertifikaatide omanike õiguste tagamine.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles