Ansip: riik ei ole VEB panga kreeditoridele midagi võlgu

Peaminister Andrus Ansip.

FOTO: Priit Simson.

Valitsuskabinet tegi neljapäeval põhimõttelise otsuse, et Eesti riik Nõukogude Liidu Välismajanduspanga (Vnešekonombank ehk VEB pank) kreeditoridele midagi võlgu ei ole ning riigi käest neil raha oodata ei ole.

Tallinna ringkkonnakohus otsustas möödunud aasta oktoobris, et riik peab otsustama VEB fondi sertifikaatidega tagatud ettevõtete nõuete hüvitamise küsimuse. "Kohus kohustas Eesti riiki langetama selles küsimuses otsuse, mis ei tähenda, et kohus oleks kohustanud Eesti riiki maksma," kommenteeris peaminister Andrus Ansip neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Ansip lisas, et Eesti riik on üritanud aidata neid, kelle raha Venemaal külmutati, kuid tunnistas, et see abi pole olnud tulemuslik.

«Järgnevad käigud peaksid meie meelest olema sellised, et kõik kreeditorid, kelle nõuded on koondatud VEB fondi võiksid veelkord kaaluda, et kas nad ei taha mitte iseseisvalt ilma selle fondita oma nõudeid rahuldada. Siiani on ka põhikirja järgi kõigil kreeditoridel õigus võtta need nõuded VEB fondist välja ja minna neid omal käel rahuldama,» selgitas Ansip kabineti neljapäevast otsust.

«Kas omal käel nõuete rahuldamine on seni tulemuslik olnud, ma ei tea, aga ma tean, et neid omal käel nõuete rahuldajaid on olnud,» lisas peaminister.

Kui kõik need, kes on kasutanud võimalust asja omal käel ajada, on oma nõuded VEB fondist välja võtnud, siis tuleb Ansipi sõnul fond likvideerida ja fondi käes olev vara ehk siis nõuded enampakkumisel maha müüa ja enampakkumisel saadud raha jaotada nende vahel, kellel on fondi vastu nõudeid.

«Võibolla ongi nii, et panga kreeditorid eraldi võivad olla edukamad kui VEB fond, aga kas nad fondi likvideerimisel mingis osas oma nõude rahuldatud saavad, seda on mul vara öelda, see selgub likvideerimismenetluse lõpetamisel,» märkis Ansip.

«Minu sõnum on see, et Eesti ei ole VEB panga kreeditoridele midagi võlgu. Eesti riik ei ole nende käest raha ära võtnud,» märkis peaminister.  «Kui ka VEB fond omal ajal loodi, siis oli ka sõnum väga selge - kõik, mis nõuete rahuldamisest saadakse pangast jagatakse selle kreeditoride vahel. Kui ei saada, siis jäävad ka nõuded kõik rahuldamata,» lisas ta.

Sertifikaatide registri pidamisega tegeleva sihtasutuse VEB likvideerimismenetluse käigus esitatud põhinõuete summa on varasema info kohaselt kokku 12,8 miljonit eurot.

Peaminister nentis, et VEB fondi süüdistamine on kerge tulema, aga süüdistamiseks väga palju alust ei ole. «Kui teine pool põhimõtteliselt ei suhtlegi VEB fondiga ja suhtlemise eeltingimuseks oleks see, et Eesti riik võtaks enda kanda mingi osa Nõukogude Liidu välisvõlast, siis selge see, et Eesti riik sellist eeltingimust kindlasti täitma ei hakka.»

Ettevõtjad on kohtutes püüdnud VEB panka jäänud raha kätte saada enam kui 15 aastat. Mõni kuu pärast Eesti taasiseseisvumist külmutas Vene parlament kahe Eesti panga kontod VEB pangas. Kinni jäi umbes 800 miljoni krooni väärtuses valuutat, mille Eesti ettevõtted olid ekspordiga teeninud.

Aasta pärast raha külmutamist moodustas riigikogu Eesti Panga juures VEB Fondi, mis koondas ettevõtete nõuded. Fondi sertifikaatide üle arvet pidava sihtasutuse VEB aruande järgi on sertifikaate umbes 250 miljoni krooni eest. Reaalset vara sihtasutusel pole ja fond ei pea vara tekkimist tõenäoliseks.

Tagasi üles