Kõigi maailma riikide sotsioloogilisi ja majanduslikke andmeid hõlvanud uuringust selgub, et mida usukaugem elanik on, seda edukamalt areneb riigi majandus.
Uuring: usuleigete riikide majandus kasvab kiiremini
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
19. juuli 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpsemini näitas Bristoli Ülikooli teadlase Damian Rucki uuring, et reeglina on majanduskasvule eelnenud religiooni tähtsuse taandumine. Samas on Ruck ja kolleegid ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus siiski tagasihoidlikud ega ürita isegi oletada, millised võiksid olla kirjeldatud trendiga kaasnevad põhjus-tagajärg suhted. Nii majandusarengu kui ka usuleiguse taga võib olla hoopis mõni kolmas, hetkel teadmata faktor.
«Meie tulemused näitavad, et majanduslikule arengule eelneb ilmaliku maailmapildi levik, mitte vastupidi. Samas võib oletada, et see seos ei ole rangelt põhjuslik. Näiteks täheldasime, et ilmalikustumine viib majandusarenguni vaid siis, kui ühiskonnas on inimõigused au sees,» üles Ruck Independentile antud intervjuus.
Riikides levivate meelsuste ja usuliste tunnete sisendina kasutasid Ruck ja kolleegid alates 1990. aastast korraldatud Euroopa Väärtuste Uuringu ja Maailma Väärtuste Uuringu tulemusi. Varasemate perioodide kohta saadi analoogsed hinnangud konkreetsetel kümnenditel sündinud inimeste väärtuste küsimise teel. Vastustega saadud info üldistati tervetel põlvkondadele.
Tulemustest ilmnes, et religioonidesse uskumine on peaaegu kõikjal langenud enne, kui majandus arenema on hakanud. Statistiline analüüs näitas aga, et üksikisiku õiguste tähtsustamine mängis majanduse arengu ennustamisel veelgi suuremat rolli kui usuleigus. Samas rõhutavad teadlased, et põhjuslike seoste välja toomiseks oleks vaja juba põhjalikumaid uuringuid.
«Tihtipeale kaasneb ilmalikustumisega ka suurem sallivus homoseksuaalsuse, abortide, lahutuste ja muu sellise suhtes. See ei tähenda aga, et usklikud maad ei võiks muutuda jõukaks – usuga seotud institutsioonid peavad lihtsalt ise leidma viisi, kuidas uueneda ja üksikisiku õigusi austada,» ütles Ruck.