Vaata, millised olid sel aastal ülikoolide kõige ebapopulaarsemad erialad (6)

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vesiviljeluse eriala tudengid mõõdavad ka vähke.
Vesiviljeluse eriala tudengid mõõdavad ka vähke. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Kui nii mõnelegi erialale kandideerides tuleb parem olla sadadest teistest kandideerijatest, leidub paratamatult neidki erialasid, mille vastu on tulevaste tudengite huvi leige.  

«Viimaste aastate üks negatiivne üllataja on olnud sotsioloogia magistri õppekava, kus varem oli korralik konkurss, aga eelmisel aastal jäi õpe avamata. Sel aastal on soovijaid rohkem kui eelmisel, kuid endiselt ei saa pidada seda piisavaks,» kommenteeris ebapopulaarseid erialasid Tallinna Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Merit Paist. 

Tema sõnul oli lisaks sotsioloogiale sel aastal nende ülikoolis konkurss väike ka riigiteaduste õppekaval. Selle põhjusena oskas Paist välja tuua sellest aastast kehtima hakanud inglise keele nõude, millega soovitakse olla kindel kandidaatide võimekuses inglisekeelsete teadustekstidega tegelemiseks. «Seega kandidaadid, kellel ei olnud inglise keel vähemalt B2 tasemel, ei saanud avaldust esitada. Teiseks on tegemist erialaga, mille populaarsus on viimaste aastatega langenud, kuigi põhjuseid võib vaid oletada,» selgitas Tallinna Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist. Heade uudistena tõi ta välja, et huvi õpetajakoolituse õppekavade vastu on veidi kasvanud.

Tartu Ülikoolis esitati sel aastal avaldusi kõige vähem pärandtehnoloogia erialale, kuhu kandideeris päevaõpesse vaid üks inimene. Lisaks sellele tunti sel aastal vähe huvi klassikalise filoloogia (12 avaldust), huvijuht-loovtegevuse õpetaja (21 avaldust), religiooniuuringud ja teoloogia (27 avaldust), filosoofia (28 avaldust) ning saksa keele ja kirjanduse (32 avaldust) erialade vastu. «Antud õppekavadele on planeeritud väikesed õppegrupid ning praeguse seisuga vastab enamikul neil õppekavadel vastuvõetute arv planeeritule,» selgitas Tartu Ülikooli  vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma, lisades, et vaatamata suhteliselt väikesele avalduste arvule, saavad nad õppetööd alustada sobivas suuruses õppegrupiga.

«Me ei nimeta antud õppekavasid ebapopulaarseteks,» kommenteeris Kaldma. Tema sõnul ei ole antud õppekavade lõpetajate järele tööturul nii suurt nõudlust nagu mõne teise eriala lõpetajate järele ning seega pole ülikoolil ka eesmärki neil erialadel palju üliõpilasi õpetada. Siiski tõdes vastuvõtutalituse juhataja, et rahvusliku tekstiili erialal oleksid nad oodanud suuremat noorte huvi, kuid antud eriala sessioonõppes alustab sügisel õppetööd 16 vastuvõetut. 

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul toodetakse täna Eestis liialt palju keskkonna probleeme tõstatavaid inimesi. «Kuigi roheline mõtteviis on hea, siis paraku üksnes keskkonnaalase probleemi tõstatamine Eesti majandust edasi ei aita. Üha rohkem on vaja lahendusi pakkuvaid inimesi, kes ühtlasi oskaksid neid ka realiseerida,» sõnas Voll. Tema sõnul on kahjuks just sellised erialad ühiskonna hoiakute tõttu ebapopulaarsed. Nii on ka näiteks TTÜ mäenduse ning teedeehituse ja geodeesia õppekavade puhul.  «Nimelt tuli sel aastal mäenduse õppekavale õppima 11, teedeehitusele ja geodeesia kavale 13 tudengit, mis teeb viimase puhul kuus üliõpilast peaerialale,» kommenteeris õppeprorektor. Kuigi TTÜ-l on tema sõnul põhimõte, et nad ei ava õppekavasid, millel esimesel astmel tuleb peaeriala kohta õppima vähem kui 15 tudengit, siis teeb TTÜ nende puhul siiski erandi. «Olukorras, kus riigil on suured plaanid Eesti maavarade kasutamise, maanteede ja raudteede arendamisega, on selline erialade populaarsus riigile katastroof,» sõnas Voll.

Maaülikoolis laekus sel aastal kõige vähem avaldusi kalanduse ja vesiviljeluse ning vesiehituse ja veekaitse õppekavadele. «Kalanduse ja vesiviljeluse bakalaureuseõppekava puhul võib olla probleemiks õppekava kitsas fookus. Neid, kelle kutsumus on püüda, kasvatada, töödelda ja turustada kala ja teisi veeorganisme, on paratamatult vähem,» arutles õppeosakonna peaspetsialist Eda Aitsen.  Vesiehituse ja veekaitse integreeritud õppe õppekava kuulub tema sõnul aga insenerivaldkonda, mille vastu on noortel viimastel aastatel suhteliselt väike huvi olnud. «Siiski on mõlemas valdkonnas tööjõuvajadus täiesti olemas ning häid spetsialiste vajatakse igal ajal,» sõnas Aitsen.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles