Süvenev piirikaubandus Lätiga on pannud väga raskesse olukorda Moe peenviinavabriku, kuna Eestist enam eriti viina ei osteta.
Peenviinavabrik kurdab: oleme väga raskes seisus (2)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
19. juuli 2018, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti piiritusetootja Estonian Spiriti ning Moe peenviinavabriku juht Sven Ivanov märkis, et Eesti kvaliteetjooke tootvad destilleerijad on sattunud väga raskesse seisu. «Uute toodete turuletoomine on paljude väiksemate tootjate jaoks äärmiselt raske. Müük väheneb, sellest põhjustatuna väheneb ka tootmine, mis omakorda tõstab ühe pudeli hinda,» selgitas piirikaubanduse destruktiivset ahelmõju Ivanov.
«Kange alkoholi müügimahud kukkusid tänavu esimese poole aastaga kaks korda rohkem kui mullu sama perioodiga. Lõunapiirilt on tagasi võetud kõigest veerand. Seega on kaotus suur,» kurtas ta.
Eesti suurimate kange alkoholi maaletoojate hulka kuuluva AS Prike juht Lauri Põldemaa tõi välja, et piirikaubanduse õitsengu tõttu kaotab nii siinne alkoholikultuur kui kanget alkoholi maale toovad ettevõtted.
«Piirikaubanduse vohamine on viinud meid vähemalt aastakümne jagu tagasi, sest ühe-kahe pudeli kvaliteettoote asemel varutakse odavast piiripoest nüüd impulssostudena kastide kaupa madalaima hinnaga tooteid, et saaks maksimaalse hinnavõidu,» märkis Põldemaa.
Eesti suurimaid kange alkoholi ja veini tootjaid ning maaletoojaid ühendava Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu (ATML) andmetel müüsib tänavu poole aastaga Läti piiripoed 1,6 miljonit liitrit kanget alkoholi. See tähendab nende sõnul enam kui 20 miljoni euro suurust maksukahju Eesti riigile. Siinsete alkoholitootjate ja maaletoojate müügikäive püsib samal ajal stabiilses languses.
Liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul ei ole lõunapiiri alkoholikaubanduse tingitud rahaline kahju olnud kunagi varem nii suur. Kahju ettevõtjatele võimendab hoogsas langustrendis olev alkoholimüük põhjapiiril.
«Rahaliselt rünnatakse majanduskasvu ja riigikassat kolmest suunast: väheneb Eesti müük põhjasuunal, Eesti arvelt kasvab piiriülene müük lõunasuunal ja kannatab kogu müügiga seda ettevõtlusahel jaekaubandusest hotellideni, rääkimata tootjatest,» ütles Kutberg.