Usk piimasektorisse on taastunud

Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet.

FOTO: Luminor

Viimasel ajal on tajuda piimandusega seotud investeeringute elavnemist. Hiljuti kriisi läbi teinud valdkond kosub jõudsalt. Täna võib öelda, et piima tootmine Eestis on kasumlik ja perspektiivikas valdkond, arvestades nii taastunud hindasid kui maailmaturu kasvavat nõudlust kvaliteetse toodangu vastu, kirjutab Luminori äripanganduse juht Krõõt Kilvet.

Venemaa sanktsioonidest tingitud piima hinna madalseis aastatel 2015-2016 kahandas piimatootjate vahendeid omaosalusteks, samuti vähendas usku uute investeeringute tegemisse. Seevastu vajadus nende järele pigem kasvas.

Tänaseks on maailmaturu piimahinnad (UN Food and Agriculture World Daily Price) võrreldes 2016. aasta algusega kasvanud ca 45 protsenti. Kui käesoleva aasta mais-juunis küündis toorpiima hind Euroopas keskmiselt 325 euroni tonni kohta, siis Eestis on hinnad pea 300 eurot tonnist. Aastatagusega võrreldes on hinnad Euroopa Liidus ja Eestis viimastel kuudel vastavalt 3 ja 5 protsenti madalamad, mis on aga marginaalne erinevus arvestades tavapärast hindade muutlikkust selles äris.

Hinna püsimist või isegi kasvu peaks toetama FAO ja Euroopa Komisjoni keskpikkades prognoosides ette nähtav globaalsete piimatoodete tarbimise ja nõudluse suurenemine, mis võib isegi ületada piima tootmise kasvu. Arvestada tuleks aga siiski ka hinnakõikumistega, mida pingestunud rahvusvahelises kaubanduses võivad põhjustada näiteks imporditollid ja ka Brexiti mõjud.  

Piima hinna taastumine on toonud tagasi usu valdkonna perspektiivikusse ning soosinud kriisi ajal ootele pandud plaanide elluviimist. Kuid see pole ainus, mis investeeringute tegemisele hoogu annab. Tegelikult seisavad piimatootjad silmitsi ka vajadusega uuendada tootmisbaasi kuna lõaspidamine keelatakse 2019. aastal ära, samuti karmistuvad keskkonnanõuded sõnnikumajandusele ning silo tootmisele ja hoiustamisele.  

Mitmeid põllumehi motiveerib investeeringuid tegema ka teadmine, et uudsete tehnoloogiliste lahendustega väheneb tööjõuvajadus. Arvestades, et tööjõu hind kasvab ja saadavus maapiirkondades väheneb, on see oluline tegur. Samuti on uudsete lahenduste abil – näiteks söötmistingimusi lihtsustavate meetmetega – võimalik saada kõrgemaid piimatoodanguid. Toodangumahtude kasvu peaks põllumeeste sõnul vaatama mitmete tegurite koosmõjul mitte ainuüksi lauda ehituse või laiendusega seoses.

Maaeluministeerium on seadnud eesmärgiks viia Eesti piimatoodang tasemele 1 miljon tonni aastas. Võrdluseks võib tuua, et 2017. aastal oli piimatoodangu maht Eestis Statistikaameti andmetel 791 830 tonni, mis on protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eesmärk peaks olema saavutatav, sest eeldused selleks on head – siin on sööda kasvatamiseks sobilikud rohumaad ja paras kliima, farmid on valdavalt suuremad ja efektiivsemad võrreldes mõnede lähiriikidega (Läti, Leedu, Soome), mis tähendab, et on võimalus toota odavamalt ja võita turgu ka lähiregioonis.

Aasta-aastalt on suurenenud ka piimatoodang lehma kohta, mida võib seostada efektiivsuse kasvuga. Statistikaameti andmetel oli see 2017. aastal 9160 kilogrammi, mis on 3 protsenti rohkem kui aasta varem ning ühtlasi on tegemist Eestis kõigi aegade suurima piimatoodanguga lehma kohta – sellise tulemusega on Eesti jõudnud EL-is Taani järel teisele kohale.

Põllumajandus üldiselt on jätkuvalt perspektiivikas valdkond arvestades maailmaturu kasvavat nõudlust, mida mõjutab maailma rahvastiku arvu kasv, linnastumine aga ka Aasia jõuline esilekerkimine. Sellega tõuseb ühtlasi nõudlus kvaliteetsema tooraine ja toodete vastu. Investeeringud on aga paratamatud juba sellegi poolest, et püsida konkurentsis.

Tagasi üles