Andrus Kaarelson: e-riigi arendus üksnes erasektori kätte? (1)
19. juuli 2018, 08:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi e-teenuste arenduses on eraettevõtetel suur roll, kuid nad ei tohiks iial võtta endale riigi rolli, leiab Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Andrus Kaarelson vastuseks tehnoloogiettevõtte Datel tehnoloogiajuhi Agu Leinfeldi eilsele arvamusartiklile Postimehe tehnikaportaalis.
Erasektoril on olnud kogu digiriigi ülesehitamisel ja selle arendamisel väga oluline ja suur roll. Täna ei tee riik üksi mitte ühtegi IT-arendust, selleks tehakse väga tihedalt koostööd eraettevõtetega, kes pakuvad teenuseid nii Eestisse kui ka väljapoole.
IT-spetsialistide ja valdkonna asjatundjate ring on väike ning kompetents asub nii riigis mitme asutuse vahel kui ka eraettevõtete juures. Olen nõus sellega, et dubleerimist riigisektoris tuleks võimalikult palju vältida, töötada välja keskseid lahendusi ning vaadata pilti laiemalt kui vaid ühe projektipõhiselt.
Samas ei näe ma võimalikuna seda, et kogu teadmine, vastutus ja riigiteenuste arendus peaks olema üksnes erasektori käes – avaliku sektori targa tellija rolli ja vastutust saab kanda ainult riik ise. Riigil, kes tellib, arendab ja annab välja elektroonilist identiteeti ning tagab selle usaldusväärsuse, peab olema piisavas koguses spetsialiste ehk teadmisi ja oskusi. Seda kinnitab eelmise aasta sügisel ilmsiks tulnud ID-kaardi turvarisk.
Kõige olulisem on järjepidevalt riske maandada ning kriise ennetada. Ent kui riskid siiski realiseeruvad ja mängus on väga paljude inimeste igapäevaelu ja turvalisus, peab riik ohjad enda kätte võtma. Seda vastutuse koormat ei ole mõistlik ega aus anda eraettevõtete kanda.
Samuti räägib riigi IT-spetsialistide kasuks asjaolu, et meie elektroonilise identiteedi ja e-teenuste usaldusväärsuse säilitamiseks on vaja teha tihedat koostööd teise ELi riikidega, osaleda võrgustike töös, võtta osa riikidevahelistest projektidest jms. Ma ei näe, et erasektoril oleks siin võimalik riiki asendada või riigi rolli hästi täita.
Oleme viimased 15 aastat järjest e-riiki üles ehitanud ja nautinud IT vana pärandi (Legacy) puudumist. Õnneks või kahjuks IT areneb, mistõttu oleme oma süsteemidega ilmselgelt jõudnud uude ajajärku, kus need vajavad uuendamist.
Mingit imerohtu siin ei ole ja üleöö me ilmselt asju ei paranda, pigem samm-sammult uuendusi hästi ellu viies. Võtmeteguriks on siiski tugev oma ala spetsialistidest koosnev meeskond, nutikalt läbimõeldud lahendused ja hooldatud süsteemid, laiema pildi nägemine ning hea koostöö erasektoriga.
Toimetaja: Aivar Pau