Madise: valitsus ei tohi panna riigikogu sundolukorda

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülle Madise.
Ülle Madise. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Euroala garantiide andmisel on olnud esiplaanil majanduslik külg,  riigiõigusliku küljega on tegeletud vähem. Aga se on oluline. Valitsus ei tohi panna riigikogu sundolukorda, st võtta Eestile kohustusi, mille täitmiseks on tarvis muuta mõnda seadust või riigieelarvet, kinnitab  Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise.

Riigieelarve seadus ei reguleeri Madise sõnutsi selliseid juhtumeid, nagu praegu euroala päästmiseks riigigarantiide andmine. See on tema sõnul tekitanud ka vaidlused, kas enne tuleb muuta riigieelarve seadust või saab otsuse vastu võtta enne seadusemuudatust.
Esiplaanil on olnud garantii andmise majanduslik külg, riigiõigusliku küljega on tegeletud vähem. Aga see on oluline. Põhiseaduse järgi saab Eestile märkimisväärseid varalisi kohustusi võtta vaid riigikogu oma koosseisu enamuse otsusel, selgitas Madise. «Valitsus ei tohi panna riigikogu sundolukorda, st võtta Eestile kohustusi, mille täitmiseks on tarvis muuta mõnda seadust või riigieelarvet,» lausus Madise.

Põhimõtteliselt on tema sõnul mõeldav ka see, et garanteerimisvalmiduse ja garantii võimaliku ülempiiri kohta käiv otsus menetletakse vähemalt 51 häält nõudva otsusena ehk konstitutsioonilise otsusena. «Otsuse põhiseaduspärasuse tingimuseks on, et riigikogu ei delegeeri konkreetsete abipakettide garanteerimise otsuseid tervikuna valitsusele, vaid säilitab ise kontrolli,» rääkis Madise.

«Seega tuleks minu arvates otsust põhiseadusega kooskõlla viimiseks muuta. Puhas ja loogiline olnuks esmalt muuta riigieelarve seadust, seejärel otsustada garantii ülempiir ja konkreetsete abipakettide garanteerimine,» ütles ta. Madise tõdes, et praeguseks on kujunenud keeruline olukord, kus tagantjärele tarkus palju ei aita. Seepärast tuleb kaaluda kõiki põhiseaduspäraseid võimalusi selles olukorras Eesti huvides tegutsemiseks. «Parlamendi kontroll on tagatud, kui otsust menetletakse konstitutsioonilise otsusena ja piiratakse valitsuse õigusi iseseisvalt konkreetseid varalisi kohustusi võtta,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles