:format(webp)/nginx/o/2018/05/04/7823259t1h588a.jpg)
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tuli täna välja julge sõnavõtuga – «eestlased on saanud rikkaks». Kuigi Eesti poliitikud ja ettevõtjad nõustuvad, et meil läheb paremini kui kunagi varem, eestlasi rikkaks nad veel ei nimetaks.
Jüri Mõis eestlaste rikkusest: ka Šveitsis on kodutuid (7)
/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
18. juuli 2018, 17:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ka Šveitsis on kodutuid,» sõnas ettevõtja ja poliitik Jüri Mõis, kellel enda sõnul arvamus selle teema kohta puudub. «Eks ole rikkaid ja vaeseid igal pool,» kommenteeris ettevõtja, lisades, et statistikast on näha küll, kuidas riigil läheb hästi.
Ärimees Oleg Gross nõustub Nestoriga, öeldes, et nii rikas ei ole Eesti kunagi olnud, kui ta praegu on. «Suhteliselt kindlasti oleme saanud rikkaks, aga absoluutselt kindlasti mitte,» kommenteeris Gross. Ettevõtja hinnangul on näha, et ka vaesema rahva ostujõud on suurenenud. «Ikkagi see 60 euro lugu – nii palju sellest kasu on, et väikse sissetulekuga inimestel on meie discounter’il löönud ostukorvi ikka natuke suuremaks,» vihjas Gross sel aastal rakendunud maksuvaba tulu tõusu 500 euroni. Seda, et eestlased on saanud rikkaks, ettevõtja aga öelda ei julge. «Nii äärmuslikult ei ütleks,» kommenteeris Gross.
«Kuna eestlane on Mihkel Nestoril rahva tähenduses, räägib ta üldjoontes tõtt, aga väga optimistlikku tõtt,» kommenteeris poliitik Jürgen Ligi. Poliitiku sõnul olemegi me maailma mastaabis rikkad, aga saatusekaaslasi ja minevikku võrreldes ütleks ta pigem, et me oleme saanud jõukaks.
«Erinevalt leedukatest, keda meil kaheldava SKT statistika, sisetarbimise ja madala hinnataseme põhjal jõukamaks tahetakse nimetada, on eestlased tasapisi säästnud ja meie tulud on kolmandiku võrra suuremad, jõukamad oleme ka lätlastest,» sõnas Ligi. Tema sõnul võimaldab erinevalt baltlastest eestlaste palk tunda end pisut ostujõulisena ka välismaal ja rohkem reisida. Poliitiku sõnul on meie võlatase kriisi järel langenud ja säästutase tõusnud, keskmine palgakasv on olnud kiire ka siis, kui hinnad ei tõusnud.
«Pikem jutt on see, et hinnatõus on sööma hakanud meie sääste ja reaalsissetulekuid, et sissetulekutes on erinevused, et paljud kinnisvarasoetused on ebamõistlikud ja et tarbimist eelistatakse liiga palju säästmisele,» kirjeldas Ligi. Tema sõnul on suurim vahe jõukama Euroopaga meil varades, mitte jooksvas ostujõus, sealhulgas finantsvaras, mille korjamiseks pole meil olnud aega ja mis teeb meid haavatavaks kriisidele ja sissetulekute kaotamisele. «Kokkuvõttes peame siiski tunnistama, et alates 1995. aastast oleme jõukust väga kiiresti kasvatanud ja ei peaks palju kurtma,» kommenteeris poliitik.