Ühele üksildasevõitu USA presidendile tekkis selline semu nagu Warren Buffett küll lausa tellimise peale.
Obama leidis rikka sõbra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just nüüd, kui vasakpöörde sooritanud Barack Obama on tõusnud tribüünidele kihutuskõnedega jõukamate jänkide jõulisemast maksustamisest, ilmus ta seljataha Buffetti julgustav vari.
Kuid mitte ainult: 81-aastane miljardär-investor laenas Obamale lahkesti isegi oma nime. Vastsündinud poliitika ristiti «Buffetti reegliks».
Reegel tõstis tagajalgadele vabariiklased, kes väidavad, et Buffeti originaal-loosung, mis Valge Maja liikuma pani – rikkad finantsistid pidavat maksma makse madalama määra alusel kui nende sekretärid – on sügavalt silmakirjalik.
«Kõige lihtsam viis sinu väidete tõestamiseks on, et avalikustad võimalikult kiiresti oma tuludeklaratsioonid, nii et poliitikud – ja Ameerika rahvas, kes nad valis – võiksid veenduda nende tõepärasuses,» ütles Kansase kongressman Tim Huelskamp.
Buffett on rikkuselt teine mees Ameerikas, väärt hinnanguliselt 39 miljardit dollarit ja jäädes alla vaid sõbrale ja kaasfilantroobile Bill Gatesile.
Inimestele, kes Buffetti karjääril silma peal on hoidnud, ei tule tema tahtmine rikaste maksu toetajana kõrget profiili hoida sugugi mitte üllatusena.
«Warren armastab rambivalgust. Ta peab end õpetajaks,» ütleb oma paljukiidetud Buffetti biograafias Alice Schroeder. «Ta istub tundide kaupa [uudisagentuuri] CNBC sohval küsimustele vastates, kolm-neli tundi korraga pole mingi probleem. Mida vanemaks ta saab, seda armsam see roll talle on.»
Sõprade sõnutsi kasvas Buffet vabariiklasest kongressmani pojana üles poliitika keskel. Demokraatide leeri kandus ta aga tegelikult alles viimase kümne aastaga, kuna hakkas valutama südant rikaste ja vaeste vahel laieneva lõhe pärast.
Ta oli vastu endise presidendi George W. Bushi maksukärbetele, mida üritab ümber pöörata ka Obama, ning paneb pahaks plaani kärpida dividendimakse. Buffet on võidelnud ka pärandimaksu (ehk surmamaksu) eest ning kõrgema varamaksu nimel Californias.
Samal ajal kui Valge Maja rõõmust rõkkab, on kaasrikkurid Buffetti peale maruvihased.
«Teised [ärimehed] räuskavad alatasa tema vaadete peale – neile ei mahu pähe, kuidas Warren võib niimoodi maksudesse uskuda,» ütleb Schroeder.
«Buffetti reegli» kohaselt, nagu Obama seda asja nüüd nimetab, ei tohiks keskmise sissetulekuga kodanike maksude keskmine osutuda kõrgemaks kui neil, kes aastas üle miljoni dollari teenivad. Selle kohta, kuidas poliitika praktikas toimiks, valitsus selgitusi jaganud pole.
Maksumäära ülempiir on USAs 35 protsenti. Enamik Buffetti tulu tuleb aga hiiglasliku aktsiaportfelli kapitali kasvutulult, millelt võetakse maksudena maha vaid 15 protsenti.
Buffetti firma Berkshire Hathaway maksab talle ka umbes 100 000 dollarit aastas nominaalpalka, millest läheb maksudeks keskmiselt veidi üle 20 protsendi. Ülejäänud varanduselt ta üldiselt makse ei maksa, kuna on lubanud selle pärast surma enamjaolt heategevuseks.
Küll aga on Buffetti plaanil rängad tagajärjed paljude riskifondihaldurite ja erasektori firmajuhtide jaoks, kelle kasumid lähevad madalama kapitali kasvutulu määra alla ega kvalifitseeru tavalise sissetulekuna.
Obamale, kes üritab samaaegselt stimuleerida nii loidu majandust kui omaenda presidentuuri, andis Buffett perfektse poliitilise õigustuse kehtestada poliitika, mida vabariiklased «klassisõjaks» kutsuvad.
Buffetti väärtust tõstab ta reputatsioon – kodukootud ja maalähedane targa nõu andja turgude ja investeerimise asjus, kes aitab murda läbi nimetatud teemadega seonduvast žargoonist.
Mike Franc konservatiivsest Washingtoni mõttekojast nimega Heritage Foundation leiab, et Valge Maja koperdas Buffetti näol õnnekombel inimese otsa, kes «näib rääkivat omaenda huvide vastu».
Franc ütleb nii: «Vasakleeri klassisõja staabis ei kustu kunagi tuled. Buffet on okei. Jah, tal on miljardeid, aga see-eest ta karistab järgmise põlve Warren Buffetteid.»
Obama ja Buffett ei ole lähedased sõbrad, samas oli viimane vahepeal presidendi majandusmeeskonnas. Schroeder: «Golfisemud nad pole, aga täheldada võib vastastikkust austust.»
Muuhulgas on Buffett kirjas kui Obama oktoobrikuise rahakogumis-lõunasöögi külaline Chicagos (pilet 35 000 dollarit suu), nii et tegemist on tõelise kuldmune muneva poliitkanaga.
Buffetti toetust trotsides jätkavad vabariiklased visa võitlust Obama ürituse vastu kallata rikastele kraesse kõrgemad maksud, rahastamaks riigipea töökohti tõotavat eelnõud.
Copyright The Financial Times Limited 2011.