Eelarve hiigelkasv läheb pensionideks ja investeeringuteks

FOTO: Repro

Riigieelarve kasvab järgmisel aastal mehiselt: kulud 600 miljoni euro ning tulud 500 miljoni euro võrra. Palgad ja majandamiskulud on aga endiselt külmutatud.

Eile valitsuse kinnitatud järgmise aasta eelarve on kõigi aegade suurim. Kasv on nii tulude kui ka kulude poolelt ligi kümme protsenti. Ometi jääb eelarve ligi 500 miljoni euroga miinusesse.

Lähemal vaatlemisel selgub, et tõus tuleb väga spetsiifiliste ja tavainimese jaoks kaugetes kohtades. Õpetajad, päästjad, näitlejad, riigiametnikud, raamatukogutöötajad, politseinikud ja kõik teised, kes riigilt palka saavad, palgatõusu lootust hellitada ei saa.

Rahandusminister Jürgen Ligi nimetas järgmise aasta eelarvet majandusstabiilsuse eelarveks. Makromajandusliku hinnangu taga on aga ka sügavam iseloomustus. Vaatamata just nagu suurtele kasvunumbritele peab enamik asutusi ja inimesi leppima sama rahaga nagu tänavu.

Eelarve suur tõus tuleb mõnest üksikust asjast. Esiteks kasvavad oluliselt riiklikud investeeringud.

See saavutab oma 1,25 miljardi euroga kõrgeima taseme riigieelarves, see tähendab aastast kasvu ligi 300 miljonit eurot. Muuseas, juba ülejärgmisel aastal see summa väheneb, seda tunnistab ka valitsus. Välisraha juurdevool suurendab kiiresti ka riiklikke investeeringuid.

Teine väga suur kasvaja on pensionid. Kõigepealt tavaline vanaduspension, mis tõuseb 4,4 protsenti. See ei paista just väga mõjus tõus, kui aga arvestada pensionäride suurt hulka, siis tegelikult tähendab see lisanduvat 71 miljonit eurot – vanas rahas ütleksime selle kohta üle miljardi krooni.

Pensionikulu teine pool tuleb aga sissemaksete taastamisest teise pensionisambasse, see summa on 90 miljonit eurot.

Kui kokku võtta euroraha, investeeringud, pensionid ja natuke veel lisada ka kaitsekulude tõusu (see on ainus Eesti riigi sisuline poliitiline otsus, ülejäänud tõusud on paratamatud, seadustest ja välisrahast peale sunnitud), siis ongi riigieelarve kulude kasvuga kõik.

Tinglikult võiks küsida, kas õpetajad ja päästjad jäid oma palgatõusust ilma tänu sellele, et riik otsustas raha panna hoopiski erinevateks pensionikuludeks.

«Kui tahate klassiviha õhutada, siis võite ju selliseid järeldusi teha,» ütleb Jürgen Ligi. Talle selline vastandamine ei meeldi, kuid ometi tunnistab ka rahandusminister, et pensionid on oluline kulude kasvu allikas lihtsalt juba sellepärast, et pensionäre on palju.

Pensionid on ka selle poolest tähelepanuväärsed, et need on praeguseks jäänud ainsaks struktuurse miinuse allikaks riigieelarvesse. Kuigi valitsussektori järgmise aasta eelarve on 2,1 protsendi jagu SKTst defitsiidis, millest 470 miljonit tuleneb keskvalitsuse defitsiidist. Suurem osa tuleb sellest pigem raamatupidamise reeglitest, mitte sisulisest võlgu elamisest.

Nimelt teeb selle saaste­kvootide ühekordne kulu. Aga pensionid on struktuurne miinus, pensionikassa toodab pidevalt negatiivset voogu.

Erinevatel riigiasutustel ja valdkondadel eriti kaevata pole. Kõik on jäänud enam-vähem samaks, mõne rahastamine on natuke tõusnud, teise puhul jälle natuke vähenenud.

Näiteks presidendikantselei on saanud juurde mõnikümmend tuhat eurot, riigikontroll jälle mõned tuhanded vähem kui aasta tagasi. Selliseid väikeseid kõikumisi on kogu riigieelarve täis, kuid ei midagi tõsist.

Ainukesed kaks suurt n-ö rahakaotajat on regionaalminister siseministeeriumi juures, kuid temal on põhjuseks ühe eurorahast makstud programmi lõppemine. Teine ja veidi sisulisem kaotaja on välisministeerium.

Välisministeerium kommenteeris eile eelarvet küll rõõmsalt, aga lõpuks tunnistas ka ministeeriumi pressiesindaja Helen Rits, et kaks olulist asja on maha lõigatud. Tema sõnul väheneb mitu korda saatkondade ehitamis- ja remondiraha. Samamoodi peab Eesti kokku tõmbama erinevad tsiviilmissioonid.

Üks küsimus tervishoiuametnikule

Tervise Arengu Instituudi eelarve on järgmisel aastal umbes 400 000 euro võrra väiksem. Miks ja mille arvelt see tuleb?

Maris Jesse
Tervise Arengu Instituudi direktor

Saime oma eelarve piirnumbri kätte juunis. Taotlesime ja põhjendasime tänavuse mahu jätkamist, kuid saime juurde siiski ainult 102 000 eurot. Enamik vähenemisest tuleb ennetusprogrammide tegevuste arvelt, näiteks HIV/AIDS, vähi-, tuberkuloosi-, narko-, südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetusprogrammid. Enamik ennetusprogrammide rahastamisest läheb erinevatele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, näiteks süstlavahetus, HIV testimine, metadoonasendusravi, narkomaania rehabilitatsioon.

Kriitilised teenused kindlasti jätkuvad vajalikes mahtudes, millised arendustegevused või planeeritud koolitused edasi lükkuvad, arutame lõplikult lähema kuu jooksul. Kampaaniad on juba mitu aastat põhiosas välisrahast, mitte otse maksumaksja poolt riigieelarvest rahastatud olnud.

Meie töötajate palgad ei teinud kaasa 2000. aastate keskpaiga palgarallit ning ei ole ruumi neid vähendada ilma töötajaid kaotamata. Küll aga on meil erinevaid programme, mistõttu oleme saanud suurendada töötajate hõivatust välisprojektides ja vähendada riigieelarve osakaalu töötasude maksmises.

Üks küsimus teatrijuhile

Mis muutub Vanemuise teatri järgmise aasta eelarves? Kas kultuuriministeerium
annab raha juurde?


Paavo Nõgene
Vanemuise juht

Taotlesime personalikulude kasvu kümme protsenti, selles mõttes rikkusime reeglit, et ületasime endale ette nähtud piirmäära. Ega lootust saada olnud, kuid mina esindan ikkagi oma töötajaid. Praeguse seisuga jääb riigilt meile antav raha samaks. Palgad ei tõuse. Vanemuises on keskmine brutopalk 700 eurot kuus ja see on ikka väga väike.

Loomulikult tunnen ma palgasurvet. Näitlejad, tantsijad, muusikud, kõik teisedki töötajad ikka küsivad, kas saab palka juurde. Teisalt tuleb ka öelda, et ollakse väga mõistvad. Märkimisväärne on ka see, et meil on masu ajal ikkagi õnnestunud hoiduda koondamistest.

Saan aru, et küsimus ei ole ainult Vanemuise inimeste palkades ja ei saagi tõsta eraldi kellegi palku, küsimus on laiem, küsimus käib ka õpetajate, päästjate, kelle iganes kohta. Nii nõuab palgaküsimus ka laiemat riigi otsust.

See, mida teater saab omalt poolt teha, on tõsta oma tegevuse aktiivsust. Meil on päevi, kus Vanemuine annab erinevates kohtades viis etendust päevas. Tegelikult on koormus isegi nii palju tõusnud, et võtsime neli töötajat juurde, aga nende palk tuleb puhtalt omatuludest.

Tagasi üles