Rahandusminister Ivari Padar oleks kärpinud riigieelarvet veelgi 2-3 miljardi krooni võrra, et vähendada riski, et eelarvemiinus ohustab eurorahale üleminekut.
Padar eelistas väiksemat riigieelarvet
11. detsember 2008, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta on maksimumsaavutus, mis on täna Eestis olnud võimalik saavutada,» kommenteeris Padar valitsuse pressikonverentsil eile riigikogu heakskiidu saanud järgmise aasta riigieelarvet.
«Jah, suurusjärgus ühe protsendi jagu SKPst oleks mõistlik olnud leida veel kulukärpekohtasid. Selle nimel, et järgmisel aastal oleks kindel tunne, et me selle miinus kolme sisse mahuksime.»
Padari sõnul teevad lisaks majanduslangusele viitavatele prognoosidele murelikuks järgmise aasta kohalike omavalitsuste (KOV) volikogude valimised.
Padari hinnangul on KOVidel valimiste tõttu tõenäoliselt soov võtta suuri laene ja nii valitsussektori tasakaalu halvendada.
Nende ja selle riski valguses, et järgmisel aastal on KOV-valimised ja kohalikel omavalitsustel on kindlasti mahukat soovi võtta laenu, sellega valitsussektori tasakaalu veel rohkem mõjutada.
«Kõiki neid riske arvestades oleks olnud mõistlik veel täiendavaid kärpekohti leida. Olid ka selged valdkonnad, kus ettepanekud tegin. Kompromissid saavutati nagu eile riigikogus ära fikseeriti ja nüüd tuleb ära elada.»
Padari sõnul pole veel alustatud järgmise aasta lisaeelarve tegemist, kuid otsitakse võimalusi, et peatada riskistsenaariumide ilmnemisel väljamakseid riigikassast ning ministri väitel tuleb vaadata läbi ka kõik lisaeelarve tegemisega seotud võimalused.