Toomas Peterson: Air Balticu võlu ja vaev
22. september 2011, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel aastatel oleme olnud tunnistajaks lõunanaabrite lennufirma eduloole. Reisijate ja lennuliinide arvu tempokas kasv, muu hulgas uute võimaluste loomine Eesti reisijatele, on muljetavaldavad.
Siin meie lähedal on loodud ja arendatud madalkulude sugemetega lennufirma, mis järgib Rayanairi ja Easyjeti (kui nimetada Euroopa suuremaid analoogseid tegijaid) lennundustavasid.
Lennukite ja reisijate arvu järgi ületab Air Baltic Estonian Airi viie-kuuekordselt, mis näitab, et ka suhteliselt väikse turuga on võimalik mõelda ja tegutseda suuremalt. Läti poliitiline ja majanduslik eliit on lennufirmat turgutanud, nähes selles eeldust riigi majanduskasvule.
Paraku ei ole siin alati suudetud järgida turumajanduslikke reegleid ning Euroopa Komisjoni direktiive, olgu nendeks näiteks lennufirma subsideerimine kolmandate firmade või Riia lennujaama kaudu.
Maailma lennunduse prognoosid on segases majandusolukorras suhteliselt optimistlikud.
Lennufirmasid ühendav rahvusvaheline organisatsioon IATA on suurendanud 2011. aasta reisijate arvu ja kaubamahtude kasvu prognoosi vastavalt 5,9 ja 1,4 protsendile, kusjuures nende arvates näitab kütuse hind (mis moodustab lennufirmade kuludest umbes kolmandiku) pigem langustrendi.
Suurendatud on ka kasumiprognoose. Euroopa joonistub siin küll välja väiksema kasvutempoga, kuid väljavaated lennunduses on pigem positiivsed, mis peaks edendama lennundust ka meil siin Euroopa nurgas.
Nüüdseks on Air Baltic jõudnud tupikseisu. Lennufirma müüb oma klientidele ja edasimüüjatele peaasjalikult usaldust. Paraku on usaldus Air Balticu vastu hakanud kiiresti sulama nagu kevadine lumi.
Arvatavaid põhjuseid on mitu. Esiteks käibe liialt suur kasv, mida ei ole vajalikul määral toetatud firma kapitaliseerimisega. Krooniline likviidsuskriis võib päädida pankrotiga ning nõuab pidevalt lisaraha.
Teiseks – lahkhelid omanike vahel. Need tekivad enamasti siis, kui napib raha. Kui ikkagi vähemusaktsionär saab, toetudes aktsionäride lepingule, dikteerida oma tingimusi enamusaktsionärile – Läti riigile –, on edasine koostöö küsitav.
Seda enam, et õhus on eelmise Läti valitsuse nõudmine, et firma kapitaliseerimise eeltingimuseks on taandada juhatusest praegune esimees ning muuta aktsionäride lepingut.
Kolmandaks, omamoodi pärssivalt on mõjunud SASi tegevus, kes kümmekond aastat tagasi tuli «Balti turule», omades siinsete lennufirmade aktsiaid ning pakkudes oma sihtkohtade võrgustikku ja turunduslikku koostööd väiksematele tegijatele. Nüüd ei ole ei Air Balticu ega Estonian Airi omanike ringis lennunduspartnerit.
Missugused võiksid olla Air Balticu valikud lähitulevikus? Ilmselt oleks otstarbekas esialgu toimida nn Estonian Airi stsenaariumi järgi, mis tähendaks, et riik võtab firma üle, kapitaliseerib, vahetab välja juhtkonna, optimeerib lennuliinide arvu ning edaspidi müüb firma perspektiivsele investorile ja suuremale lennunduspartnerile.
Kerge soovitada, raske realiseerida. Alternatiivne variant – kokkulepe praeguste aktsionäride vahel – tundub juba ilmvõimatu, seda enam, et firma usalduskrediit on langemas nulli.
Estonian Airi tulevikuväljavaated võiksid tunduda üsna optimistlikud. Seda muidugi juhul, kui suudame lõunanaabrite vigu vältida. Eelmine juhatus tundus olevat talupoeglikult konservatiivne, uue juhatuse ees seisab dilemma: ühelt poolt poliitikute ja avalikkuse nõue lennata üha rohkematesse sihtpunktidesse, teisalt toota äriühingule omaselt kasumit.
Siinkohal võib soovitada Estonian Airile mõõdukat, oma rahalisele olukorrale vastavat kasvu, igapäevaseid ja stabiilseid lende sihtkohtadesse ning õigeid valikuid uute lennukite ostul.
Olgugi et rahvusliku lennukompanii mõiste on mõnevõrra devalveerunud, peaks püüdlema lojaalsete eesti klientide arvu suurendamise poole, analoogselt Finnairiga. Ja muidugi – Air Balticu kriisi kasutades – peaks rohkem meelitama liivimaalasi, hõivates Riia ja Tartu lennujaamu.
Tahes-tahtmata astume, arvestades sarnast ajalugu, turu väiksust ja käitumist, Lätiga ühte sammu. Nii loodan väga, et Air Balticu praegune vaev ei lähe üle faulknerlikuks hälinaks ja raevuks (või et teda ei puistata merre nagu liivamandalat).