LHV Pank avas Helsingis kontori

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV pensionisamba reklaam Radisson Blu hotelli fassaadil.
LHV pensionisamba reklaam Radisson Blu hotelli fassaadil. Foto: Peeter Langovits

LHV Pank avas teisipäeval oma esimese kontori Helsingis, Soomes soovib pank kasvada keskmise suurusega tarbimislaenude turul, kirjutas Kauppalehti.

LHV Pank kaalub tegevuse alustamist Soomes ka investeerimispanganduse valdkonnas, et võimaldada soomlastel investeerida Baltimaade aktsiaturgudele.

«Asja parasjagu uuritakse,» ütles LHV Panga tegevjuht Erki Kilu. «Tundub, et soomlastel on huvi Baltimaade aktsiate vastu. Otsused tehakse jaanuaris.»

Kilu sõnul piisab LHV-le Soomes ühest kontorist, kuna tegevus toimub internetis. Eestis on LHV Pangal kaks kontorit.

Praegu pakub LHV Soomes 1000–6000 euro suuruseid tarbimislaene eraisikutele. Kilu sõnul ei soovi ettevõte pakkuda kiirlaene, vaid soovib oma klientideks krediidikõlbulikke inimesi. Vanade laenude refinantseerimist LHV Pank ei paku.

Kilu hinnangul võib Soomes leiduda ruumi kesksuurte tarbimislenude turul, suuremaid tarbimislaene võtavad kliendid oma kodupangast.

LHV Pank on Kilu hinnangul finantsturgude ebakindlusest hoolimata püsival alusel, kuna panga väljalaenatav raha pärineb oma klientide hoiustest ja muust äritegevusest, mitte pankadevaheliselt laenuturult.

Kevadel Soomes tegevust alustanud LHV Pangale valmistab lehe teatel hämmastust krediidiinforegistrite süsteemi vanaaegsus. Eraisikute maksuhäirete info jõuab andmebaasidesse kohati pooleaastase viivitusega, samas kui Eesti ja paljude muude riikide registreid täiendatakse peaaegu reaalajas. Soomes pole ka niinimetatud positiivset krediidiinforegistrit, kus oleks kirjas kõik ühe inimese võetud laenud hüpoteeklaenudest kiirlaenudeni.

See aeglustab ja muudab keerulisemaks laene andvate pankade tegevust ja põhjustab Kilu sõnul asjatuid laenukahjumeid pankadele.

«Eestis kõik pangad ja näiteks ka mobiilsideoperaatorid annavad niinimetatud negatiivsele registrile teada kõikidest maksmata laenudest ja arvetest, info selle kohta saavad ettevõtted, kes info eest on nõus maksma,» selgitas Kilu. «Soomes on häired näha alles siis, kui inimene on asja tõttu kohtu all.»

Kilu on varem töötanud Soome päritolu elukindlustusseltside Pohjola ja Suomi Balti juhtkonnas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles