Kreeka «produktiivne» konverentsikõne troikaga jätkub täna

IMFi Kreeka-missiooni juht Poul Thomsen.

FOTO: SCANPIX.

Kreeka võimud üritasid eile selgitada võlausaldajatele, et on väärt oma abiraha järgmise osamakse ülekandmist, kuna nüüd olevat olemas vettpidav plaan kasvava eelarveaugu kinnitoppimiseks.

Kreekal on kiire, kuna riigil võib kolme nädala pärast raha otsa lõppeda.

Samal ajal näitavad märgid, et kreeditorid võtavad järgmise 8 miljardi euro üle kaubeldes järjest karmima tooni.

Kreeka pidas eile troika ehk Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi ekspertidega maha konverentsikõne ja esitles neile oma uusi ettepanekuid – pärast seda, kui grupp laenuandjaid eesotsas Saksamaaga üsna selgesõnaliselt välja ütles, et pole rahul asjade arenguga Kreekas.

Kreeka rahandusministeeriumist öeldi, et konverentsikõne oli «produktiivne» ja jätkub täna.

Võlausaldajate järsk toon ehmatas finantsturge.

Euro kukkus eile dollari suhtes kuue kuu rekordmadalustesse ja hakkas päeva edenedes kosuma. Teravas languses olid ka kõikide juhtivate Euroopa börside indeksid. Peamised kannatajad olid Euroopa räsitud pangad – paljud neist hoiavad miljardite eurode väärtuses Kreeka võlakirju.

Euroopa pangaaktsiad langesid 3,59 protsenti jagu, 2-aastaste Kreeka riigivõlakirjade tootlused hüppasid üles enam kui 6 protsenti ja saavutasid peadpööritava 61,38 protsendi taseme.

Kõrged Euroopa ametnikud olid lootnud, et nädalavahetuseks Poolasse kokku tulnud 17 euromaa rahandusministrid toetavad troika tagasipöördumist Ateenasse.

Nii ei läinud. Selle asemel võtsid Saksa, Hollandi ja Austria ministrid senisest karmima hoiaku ja kinnitasid, et nõuavad kõigepealt tutvumiseks troika ekspertide tehnilist analüüsi Kreeka uute ettepanekute kohta – enne kui otsustada, mis saab edasi.

«Kolmekordse A retinguga riikidel oli koordineeritud sõnum,» ütles üks läbirääkimistel viibinud kõrge Euroopa ametnik. «See kõlas nii: me mõistame, et nad [kreeklased] on palju ära teinud, aga sellest ei piisa.»

Jäigema lähenemise valis ka IMF, otsustades mitte saata Ateenasse tagasi oma Kreeka missiooni pealikku Poul Thomsenit enne, kui fondile on antud veenev lubadus täiendavate reformide teostamise kohta.

IMF käib Kreekale peale, et nood ei rajaks eelarveaugu täitmise lootust maksukergituste peale.

Nad tahavad, et Kreeka teeks otsustavalt tegemist maksupetturlusega ja kärbiks kõvasti oma valitsussektorit, mis ühe juhtiva IMFi ametniku sõnutsi on «erandlikult suur».

Kreeka sotsialistliku valitsuse jaoks on see valus teema, kuna nad sõltuvad avaliku sektori ametiühingute toetusest.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles