Tippjuht: majanduses on kõige olulisemad lihttöölised
«Kõik ei saa olla tippjuhid ja spetsialistid»

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Piimaühistu E-Piima pikaaegse juhi Jaanus Murakase sõnul on Eestis tekkinud pealiskaudne arusaam, nagu peaksid kõik töökohad olema kõrge lisandväärtusega. «Ühtki sõda ei võideta, kui armees on vaid kindralid. Sõdurid on kõige olulisemad,» leidis ta.

Murakas rääkis, et kuna Eesti inimesed soovivad teha aina kõrgema lisandväärtusega tööd, siis ongi hakanud levima arvamus, et kõik peavadki kas biotehnoloogid või programmeerijad olema. Ometi on tema sõnul Eestis väga palju töökohti, kus on tarvis lihtsaid, aga häid töötegijaid.

«Pole olemas jalgpallimeeskonda, kus kõik on ründajad. Ründajaid on üks või kaks. Keegi peab olema kaitses ja poolkaitses. Samamoodi ei saa armees olla vaid kindralid, hoopis reamehed on kõige olulisemad,» leidis Murakas.

«Nii on ka majanduses, kus on kõige rohkem vaja reamehi ehk lihttöötajaid. Nende hulgast ja kättesaadavusest sõltub meie majanduse edu ja konkurentsivõime. Pole mõtet majandusreeglitest ja loodusseadustest mööda vaadata,» jätkas tippjuht.

Kuigi ta nõustus, et kõrge lisandväärtusega töökohad on väga olulised, kipume me tihtipeale ära unustama, et sõdu võidetakse tänu reameestele. «Liiga palju räägime kindralitest. Tegelikult on meil tublisid lihttöötajaid vaja, kes on töökad, kiired ja mõtlevad kaasa.» 

Vajame rohkem võõrtööjõudu

Kuna Eesti tööjõuturg on üle kuumenenud ja inimesi pole kuskilt võtta, vajame me Muraka sõnul hädasti võõrtööjõudu. E-Piima jaoks oligi 2017 esimene aasta, mil nad võõrtööjõudu kasutasid. Muraka sõnul töötab neil välismaalt, peamiselt Ukrainast pärit inimesi sõltuvalt perioodist umbes 10-15.

«Oleme jõudnud uude ajajärku,» kirjeldas Murakas seda, et võõrtööjõudu tuleb Eestisse üha rohkem. «Eestlased on pigem kinnised inimesed. Me ei taha reeglina kedagi enda maal näha. Aga asi on selles, et peame olema konkurentsivõimelised. Me tahame olla arenenud riik. Arenenud riikide tunnus on võõrtööjõu sissetoomine. See lihtsalt on nii. Pole võimalik saada arenenud riigiks ilma võõrtööjõuta,» leidis meierei juht.

Murakas avaldas lootust, et kuigi see võib tunda paljudele võõras ja keeruline, kohaneme me uue olukorraga. «Sellest me saame aru, et kui me tahame suuremaid pensione maksta ja lühemaid haigekassa järjekordi ja üleüldse rohkem raha, on meil vaja rohkem töökäsi. Samas 1,4 miljoni elanikuga riigis on raske suurt tegijat mängida. Seega on võõrtööjõud paratamatu,» kinnitas Murakas.  

E-Piim on praegu oma võõrtööjõuga rahul. «Nad tulevad siia mingiks perioodiks kõvasti rabama ja raha teenima. Inimesed nagu inimesed ikka. Mõni õpib kiiremini, mõnele ei sobi, mõni läheb tagasi,» kirjeldas ta.

Kõrged kaitsekulud

Mida peaks sellises olukorras tegema riik? «Riik peaks aru saama, et oleme olukorras, kus tööjõuturgu tuleb liberaliseerida,» oli Murakas kindel. Praegu on aga võõrtööjõu aastased kvoodid ammu ületatud.

«Tuleb aru saada, et et meie riigi iseseisvus ja jätkusuutlikkus sõltub meie majanduse edust. Kas meil üldse raha, et 2-3 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kaitsekulutuste alla panna?» puudutas Murakas tundlikku teemat. Siiski leidis ta, et NATOsse kuulumine ja iseseisva kaitsevõime arendamine on Eestile ülimalt oluline, mistõttu ei tohiks me siinkohal reeglite rikkujad olla.  

«Aga kui meie majandus ei suuda raha teenida, siis meie riik ei püsi ja me ei suuda end esindada. Kaitsevõime tuleb sinna järele,» märkis ta.

E-Piima suurepärane aasta

E-Piim Tootmine ASi jaoks oli mullu hea aasta. Firma käive kasvas veerandi võrra ja ulatus 47,3 miljoni euroni. Firma kasum suurenes aga seitse korda 1,5 miljoni euroni.

2017. aasta oli piimandussektori jaoks tervikuna positiivne aasta, seisab firma majandusaasta aruandes. Rõõsakoore ja või hinnad lõid aasta teisel poolel kõikide aegade rekordeid, rõõmustas juhatus.

Lisaks loodab E-Piim sel aastal olulist läbimurret Jaapani ja Hiina turul.

Tagasi üles