Iiri valitsus pöördus Euroopa Liidu poole palvega, et viimane muudaks oma lepinguid ja kindlustaks Iirimaale juriidiliselt kontrolli sealse ettevõtlusmaksu määra üle.
Iirimaa palub muuta Euroopa Liidu leppeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palve taustaks on olukord, kus üha valjuhäälsemalt nõutakse tugevamat eelarveliitu. Iirimaal ollakse mures, et neid sunnitakse kergitama oma ülimadalat 12,5-protsendilist ettevõtlusmaksu.
Iiri valitsuse sõnutsi õõnestaks antud maksu tõstmine nende konkurentsivõimet ja muudaks Irimaa välisinvesteeringutele vähematraktiivseks.
Oma 2. septembril ELi eesistumisele läkitatud kirjas, millele Financial Times on saanud pilgu heita, palub Iiri saadik Euroopa Liidus, et Horvaatia peatsele ühinemislepingule lisataks protokoll, mis tagaks Iirimaale pädevuse ise oma maksuasju otsustada.
Iirimaa Euroopa asjade minister Lucinda Creighton ütles Financial Timesile, et madala ettevõtlusmäära kaitsmine on riigi majanduse taastumise seisukohast ülioluline.
«12,5-protsendiline ettevõtlusmaksu määr on olnud meie tööstuspoliitika nurgakivi. See on meie rahvusvahelise brändi lahutamatu osa ja ülimalt tähtis majanduse taastumise ja tööhõive kasvu seisukohast,» ütles ta.
Samas on aga Iiri palve lepingut muuta juba vallandanud vaidlused liikmesriikide seas.
Septembri alguse poole blokeeris Suurbritannia Iiri palve arutamise ELi saadikute koosolekul, väites, et vajab ettepaneku uurimiseks rohkem aega.
Brüsselis ollakse aga mures, et kui Iiri protokoll läbi läheks, võivad ka teised liikmesriigid hakata nõudma omapoolseid muudatusi ELi lepingutesse.
Soovitud protokoll annaks Iirimaale ühtlasi õiguslikud garantiid tundlike ühiskondlike ja eetiliste küsimuste vallas nagu neutraliteet, õigus elule, perekond ja haridus.
ELi juhid leppisid 2009. aasta juunis kokku, et kindlustavad Iirimaale garantiid antud küsimustes ning lubavad neil ka ise oma ettevõtlusmaksu üle otsustada.
Kuna lepingute muutmine on aeganõudev asi, otsustasid ELi liidrid lükata Iiri garantiide ratifitseerimise edasi ajani, mil ELiga liitub Horvaatia. Kuna Horvaatia ühinemine nüüd juulis ära otsustati, kirjutas Dublin ELi eesistumisele ja soovis lepingu muudatust.
Et protokoll ratifitseeritud saaks, on tarvis kõigi ELi liikmesriikide hääletust nende parlamentides.
Dublin palub oma kirjas, et ettepanek esitataks Euroopa Ülemkogule ning et liikmesriikide parlamente teavitataks võimalikult kiiresti, tagamaks selle ratifitseerimine koos Horvaatia ühinemisega ja jõustumine aastaks 2013.
Vaatamata ELi liidrite varasematele lubadustele muutused ratifitseerida, võib palve osutuda tüliküsimuseks, võttes arvesse seda, kuidas Iirimaa madal ettevõtlusmaks Prantsusmaale ja Saksamaale pidevalt hambusse jääb.
Creighton ütles, et Iiri protokolli palvet tuleks võtta eraldi, mitte hakates seda arutama laiemate lepingumuudatuste vajaduste kontekstis. Ühtlasi kinnitas ta, et Dublin seisab vankumatult õiguse eest otsustada oma maksude üle ise.
«Seepärast me juhtisimegi antud küsimustele tähelepanu juba Lissaboni leppe läbirääkimiste ajal,» ütles ta. «Iiri valitsus on antud küsimuses järeleandmatu.»
ELi praeguse eesistuja Poola pressiesindaja ütles, et Iiri kiri on kätte saadud ja asjaga tegeletakse.
Horvaatia ühinemisleping Euroopa Liiduga kirjutatakse alla detsembris. Kas Iiri protokolli asi selleks ajaks kokku lepitud saab, pole kindel.
Copyright The Financial Times Limited 2011.