Peaminister Andrus Ansip rõhutas riigikogu infotunnis keskerakondlaste küsimustele vastates, et on äärmiselt primitiivne ja solvav arvata, et Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) Kreekale laenatav raha «muutub seal kohe ouzoks ja pärast seda hakkavad kõik sirtakit vihtuma».
Keskerakondlane Marika Tuus-Laul leidis, et Euroopa päästepakettidest ja Euroopa ja Kreeka võlakriisidest lihtsalt ei taheta rääkida. «Seda ei ole teemaks võetud tõesti nendel aegadel, kui me siin läksime üle euro peale, rahvale ei räägitud, et juba on abistatud neid riike siin varem. Aga selge on see, et eks inimestele tunduvad pisut ebaõiglased need summad, millega Eesti peab toetama, need on ikkagi väga suured, aastatega siin kuskil kolmandik riigieelarvest, me tegime ju suuri kärpeid ja tohutuid maksutõuse, külmutasime pensionid.»
«Mul on tunne, et nüüd kreeklased joovad veini edasi, maksavad oma eakatele kõrgeid pensione ja meie kõik maksame selle kinni,» lisas Tuus-Laul.
«Teie tunne petab teid. Kui Eesti liitub Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga või me osaleme ESMi, üks vastastikuse abistamise kassa kõik, eks, asutamises, siis see, et me asutame ühe uue vastastikuse abistamise kassa Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kõrvale, ei tähenda seda, et sealt raha ilma igasuguse kontrollita hakkab minema Kreekasse, muutub seal kohe ouzoks ja pärast seda hakkavad kõik sirtakit vihtuma,» vastas talle peaminister Andrus Ansip.
«Minu arvates selline ettekujutus on äärmiselt primitiivne ja ka solvav. Solvav mitte ainult Kreeka riigi ja rahva suhtes, vaid see on solvav ka kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide suhtes, kindlasti on see solvav ka Euroopa Keskpanga töötajate suhtes,» leidis Ansip.
«Rahvusvaheline Valuutafond annab abi rangelt tingimuslikult. Kui täidetakse teatud tingimused, siis abi saadakse, kui ei täideta, järjekordset laenumakset ei tule. Euroopa Liit kavatseb oma vastastikuse abistamise kassa panna täpselt samal printsiibil tööle, nagu töötab Rahvusvaheline Valuutafond. Kui abi vajav riik tahab saada laenu, peab ta täitma konkreetsed tingimused, kärpima avaliku sektori kulutusi, viima läbi teatud struktuurseid reforme, mis aitavad kulusid kokku hoida, tõstma makse jne,» loetles peaminister.
«Elu on näidanud, et IMF on olnud edukas ja edukad on olnud ka valdavalt need riigid, kes on sealt abi saanud. Meil ei maksaks umbusaldada Euroopa Liidu juhte, kes loovad samasugust abimehhanismi Euroopa Liidu ja eurotsooni jaoks ja meil ei maksaks eeldada, et tegemist seal Brüsselis on selliste inimestega, kes ainult raha põletada oskavad,» sõnas Ansip.