Maksu-ja tolliamet (MTA) võttis hiljuti vahele ühe Tallinna kesklinnas tegutseva Aasia restorani, mis maksis oma töötajatele pikka aega ümbrikupalka.
Tallinna kesklinna Aasia restoran jäi ümbrikupalga maksmisega haledalt vahele (8)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
17. juuli 2018, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTA maksuauditi osakonna üksusejuht Oscar Õun peab ümbrikupalga maksmist kohvikutes ja restoranides suureks probleemiks just suvekuudel, mil kasutatakse palju ajutist tööjõudu. Harvad ei ole juhud, kui ameti audiitorid leiavad toitlustuskohtades teenindajaid või muud personali, kes pole kantud töötajate registrisse ja kes saavad palka kas osaliselt või täielikult mustalt.
Sel aastal on MTA ametnikud kontrollinud üle Eesti 360 kohviku- ja restoranitöötajat, kellest oli registreerimata 7,5 protsenti ehk 27 inimest. Võrdluseks, möödunud aasta samal ajal oli ebaseaduslikult töötajaid 6 protsenti ehk probleem on mõneti süvenenud.
Palgapäeval ümbrikud sularahaga
Oscar Õun tõi välja ka konkreetse näite, kuidas nad hiljuti ühes Tallinna kesklinnas asuvas Aasia restoranis maksupettusele jälile said. Esmalt näitas MTA riskianalüüs, et ettevõte ei pruugi maksta piisavalt tööjõumakse. Seejärel laekus neile otsene vihje, et restorani töötajatele makstakse palka mustalt. MTA võttis vihje tegijaga ühendust ja viimane esitas enda poole aasta töötasu arvestused, tunnitabelid, palgalehed ja Facebooki vestlused.
Seejärel külastasid maksuaudiitorid ette teatamata Aasia restorani, valides selleks just töötajate palgapäeva. Nad leidsid eest ümbrikud, kus oli sees sularaha ja töötasu arvestused. Söögikohast leiti veel täiendavalt nimelisi tühje ümbrikuid, tunnitabeleid, samuti tegid nad kassaprogrammist väljavõtte.
Aasia restorani töötajate tunnistuste põhjal said viis neist ümbrikupalka. Selle tõendamiseks esitasid nad MTAle oma palgalehed ja töötasu arvestused. Viis töötajat ei tunnistanud illegaalset sissetulekut, kuid ka nende osas olid maksumenetluses kogutud tõendid piisavad, et lükata ümber vastuväited ja tõendada ümbrikupalga saamine. Aasia restoranil tuli maksupettuse tagajärjel tasuda riigile 12 000 eurot.
Kuivõrd restorani maksukäitumine pärast vahele jäämist oluliselt paranes, ei pidanud MTA vajalikuks täiendavat karistust toidukoha juhatuse liikmele määrata. Samas näeb seadus ette, et kui maksuhaldurile jäetakse tahtlikult andmed esitamata või esitatakse valeandmeid, et vähendada maksukohustust, võib füüsilisele isikule trahvi teha 1200 eurot ja ettevõttele kuni 32 000 eurot.
Saamata jäänud miljonid
Õun selgitas, et kohvikutes, baarides ja restoranides makstakse tihtipeale ümbrikupalkasid just suvel, kuna siis kasutatakse seal palju hooajalisi töötajaid, kes on reeglina ka vähem teadlikud ümbrikupalgaga seotud riskidest. Samal ajal võib ka tööandja arvata, et kuna töö on reeglina lühiajaline, on risk vahele jääda kõvasti väiksem.
Toitlustussektorist jäi 2017. aastal ümbrikupalkade tõttu laekumata ligikaudu 18 miljonit eurot maksuraha. Kokku jäi mullu ümbrikupalkade tõttu saamata hinnanguliselt 149 miljonit eurot. Ümbrikupalka sai läinud aastal 13 protsenti töötajatest ja illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 31 protsenti, selgub konjunktuuriinstituudi andmetest.
MTA eesmärk on, et ümbrikupalga osakaal nii toitlustussektoris kui ka laiemalt terves majanduses väheneks. Ameti pikemaajalisem siht on, et ümbrikupalga saajate osakaal väheneks 2021. aasta lõpuks praegusega võrreldes poole võrra.