Superarvuti ennustab tulevikku

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiigelsuured arvutid ei ole sugugi jäänud ajalukku. Ka tänapäeval kasutatakse neid väga keerulise informatsiooni analüüsimiseks.
Hiigelsuured arvutid ei ole sugugi jäänud ajalukku. Ka tänapäeval kasutatakse neid väga keerulise informatsiooni analüüsimiseks. Foto: Internet

Eestipärase nimega Kalev Leetaru on USAs arendanud superarvuti, mil meediakajastusi analüüsides olnuks eeldus ennustada nii Egiptuse revolutsiooni puhkemist kui ka üles leida Osama bin Ladeni peidupaik, kirjutab BBC.

Kuigi uuringud Illinoisi ülikooli juures viidi läbi pärast Egiptuse presidendi Mubaraki kukutamist ja Bin Ladeni tapmist, on teadlaste kinnitusel sama mudelit võimalik kasutada eesseisvate sündmuste ennustamiseks.

Arvuti teeb oma tööd, tuginedes miljonitele infoallikatele, mille hulgas on nii Ühendriikide valitsuse avalik info kui ka näiteks BBC meediamonitooring, mis jälgib tele- ja raadio­kanaleid üle maailma, samuti internetti ja trükiajakirjandust.

Arvuti võtab analüüsis arvesse isegi 1945. aastal ilmunud New York Timesi uudislugusid. Kokku kasutas Kalev Leetaru juhitav projekt enam kui 100 miljonit ilmunud artiklit.

Huvitas uudiste tonaalsus

Analüüsiti peamiselt kahte tüüpi informatsiooni. Esmalt oli tähtis uudise meelestatus – kas see oli positiivne või negatiivne. Märksõnadeks olid näiteks «kohutav» ja «õudne» või «hea» ja «tore». Seejärel võeti arvesse, kus konkreetne sündmus aset leidis, ja ka seda, kust sündmuses osalejad pärit on. Analüüsi tulemusena tekkis enam kui 100 triljoni seosega «võrk».

Kogutud andmed söödeti Tennessee ülikoolis asuvasse superarvutisse Nautilus, mille protsessorid koosnevad 1024 tuumast. Võrdluseks, praegu kasutusel olevad arvutid on varustatud kahe- või neljatuumaste protsessoritega.

Uuringus olid vaatluse all eelkõige nn araabia kevade sündmustest puudutatud riigid. Egiptuse uudiseid analüüsides võis kuu aega enne Hosni Mubaraki kukutamist näha muutust tonaalsuses. Niisugust negatiivset meeleolu sai varem täheldada vaid kahel korral viimase 30 aasta jooksul. Esmalt 1991. aastal, kui USA väed asusid pommitama Iraagi vägesid Kuveidis. Teist korda aga 2003. aastal, kui USA oli sisenemas Iraaki.

Kalev Leetaru sõnul on uurin­gu tulemusel saadav informatsioon isegi täpsem kui USA ametijõude käsutuses olev info. «Fakt, et USA president Obama toetas niivõrd pikalt Mubarakki, viitab sellele, et isegi kõrged valitsusametnikud ja analüütikud tuginesid veendumusele, et Mubarak püsib võimul,» ütles Leet­aru uuringut kommenteerides.

«Nende veendumuste taga võib olla tõsiasi, et Egiptuses toimuvat uurivad inimesed, kes on seal olnud 30 aastat,» lisas ta. «Selle 30 aastaga pole riigis aga midagi juhtunud.»

Sobib tuleviku ennustamiseks

Samas näitas uudiste analüüs, et toimumas on midagi erakordset, uudiste tonaalsus ja meeleolu muutusid. Samasugust muutust võis täheldada ka 1990. aastatel Liibüas ja Balkani piirkonnas toimunud konfliktide eel.

Ka Bin Ladeni leidmisel oleks Leetaru analüüsist kasu olnud. Kuigi enamik spetsialiste arvas esiterroristi paiknevat Afganistanis, sidus meediaanalüüs teda pigem Pakistani põhjaosaga. Tõsi, vaid üks meediakajastus nimetas Abbottabadi linna, kust Bin Laden ka leiti. Leetaru uudis­te analüüs suutis Bin Ladeni asukoha määrata 200-kilomeetrise täpsusega.

Kui nimetatud analüüsid tehti juba toimunud sündmuste taustal, siis praegu töötab Leet­aru tehnoloogia kallal, mille abil on võimalik analüüse viia läbi reaalajas ja nii teatud määral ennustada eelseisvaid sündmusi. «See on mõnes mõttes sarnane algoritmidega, millega ennustatakse majanduse käitumist,» ütleb ta. Samuti on Leetarul plaanis parandada uudiste analüüsi tulemuste geograafilist täpsust. «See on nagu ilmaennustus – kunagi ei lähe päris täppi, aga parem ikka, kui huupi pakkumine,» tõdeb ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles