Venemaa valmis liigutama uusi gaasihoobasid

Gaas. Illustreeriv foto.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Nord Streami gaasitoru valmimisega just talvise tipphooaja alguseks on Venemaa käes uued hoovad – Gazprom võib end esitleda kui usaldusväärset tarnijat, mida transiidivaidlused Ukrainaga enam endisel moel ei ohusta.

Ühtlasi tunneb Gazprom rõõmu olukorrast, kus Euroopa nõudlus suureneb, eeldades, et Saksamaa eeskuju tuumaenergiast loobumisel järgivad ka teised riigid.

Vene peaminister Vladimir Putin ütles teisipäeval, et Nord Stream peaks tagama energiat võrdeliselt 11 tuumajaama toodanguga.

Lisaboonusena annab Nord Stream Venemaale senisest tunduvalt võimsama võimaluse Ukrainaga hinna üle kaubelda.

Vaatamata pigem Venemaa poole kalduva Viktor Janukovitši tõusmisele presidendiks on Ukraina võidelnud tarmukalt viimases lepingus ettenähtud gaasihinna langetamise nimel, mille 2009. aastal kirjutas Putiniga alla endine peaminister Julija Tõmošenko – pärast järjekordset hinnavaidlust, mis tõi kaasa tarnete katkemise Lääne-Euroopasse.

Nüüd on Tõmošenko Kiievis uurimise all, kuna ületas väidetavalt oma võimupiirid ja sõlmis Ukraina huve kahjustava leppe. Analüütikud spekuleerivad, et kui endine peaminister süüdi mõistetakse, võib Kiiev üritada «ebaseaduslikku» lepet tühistada.

Janukovitš hoiatas möödunud nädalavahetusel, et kui hindu alla ei lasta, minnakse Gazpromi asjus rahvusvahelisse kohtusse.

Gazpromi kallite pikaajaliste lepingute pärast on muret väljendanud ka mitmed lääneriigid, tuletades üha häälekamalt meelde, et hetkehinnad on sootuks madalamale langenud. Ukraina surve oleks neile teretulnud.

Nüüd, kus ekspordi kese aga Nord Streami suunas nihkub, jättes Ukraina ilma magusatest transiidirahadest, võib Kiiev tagasi tõmbuda.

Oxfordi ülikooli energiapoliitika professori Dieter Helmi hinnangul on Nord Stream «kantud väga poliitilisest eesmärgist – isoleerida Ukraina ja minna laia kaarega mööda Poolast».

Kui Venemaa teeb koostöös Itaalia Eniga teoks ka ekstravagantse South Streami projekti – mis Vene gaasi Musta mere kaudu Lõuna- ja Kesk-Euroopasse toimetaks – võib ta Lääne-Euroopa üsna edukalt pihtide vahele võtta.

South Stream konkureerib Euroopa Liidu poolt soositud Nabucco projektiga, mille abil tahetakse tuua Euroopasse Kaspia ja Lähis-Ida gaasi, vähendamaks energiasõltuvust Venemaast. Nabucco investorid pole aga siiani suutnud tagada toru jaoks piisavalt gaasi, et asjaga edasi liikuda.

Mõned analüütikud usuvad, et South Stream on bluff, mille abil üritatakse Nabuccole kaigast kodarate vahele torgata ja Ukrainat survestada. Teisipäeval teatas aga Gazprom, et South Streamiga on liitunud Prantsuse EdF ja Saksa BASF Wintershall, mis avardavat toru tulevikuväljavaateid.

«ELi vaatevinklist on nüüd küsimus selge: kas ollakse valmis Nabuccoga edasi liikuma või tuleb tantsida Gazpromi taktikepi järgi – mis tähendab South Streami. Ja siis satuks Ukraina juba täielikku isolatsiooni,» ütles professor Helm.

Gazpromi tegevjuht Aleksei Miller lubas endale läinud nädalal killukese kahjurõõmu Ukraina aadressil, märkides ära, et viimane on odavamat hinda taga ajades «istunud rongile, mis on teel tupikusse».

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles