Sotsid protestivad haige- ja töötukassa rahaga eelarveaukude lappimise vastu

Rahandusminister Jürgen Ligi suvise majandusprognoosi esitlusel.

FOTO: Priit Simson

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles lõppeval nädalal, et valitsus ei kavatse laenu võtta, kuigi riigieelarve kulud ületavad tulusid eelolevail aastail, kulude katteks on plaanis kasutusele võtta haige- ja töötukassa reservid.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas pühapäeval, et seisab otsustavalt vastu valitsuse plaanile tagada haigekassa ja töötukassa reservide arvel riigieelarve muid kulutusi.

«Nii ravikindlustuse kui töötuskindlustuse puhul on tegu tööandjate ja töötajate käest kogutud sihtotstarbelise rahaga. Sihtotstarbelised on ka mõlema kassa reservid. Inimeste raviraha ja töötutele mõeldud raha mujal kasutamine on lubamatu,» ütles sotside riigikogufraktsiooni aseesimees Eiki Nestor.

Ligi ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et tuleva aasta riigieelarve tuleb väga pingeline. Samal päeval avalikustatud rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumi järgi võib riigieelarve puudujääk olla tuleval aastal ka suurem kui kolm protsenti. Seda juhul, kui majanduskasv aeglustub ja riigi maksutulud seetõttu vähenevad.

Tuleva aasta riigieelarves ületavad kulud tulusid ligi poole miljardi euro võrra. Kulusid on kavandatud 6,55 miljardit eurot ja tulusid 6,1 miljardit eurot. Pool miljardit eurot tuleb seega laenata või võtta reservidest.

«Tegemist on sooviga maksta laenuintressid pigem haige- ja töötukassale kui pankadele. See võimaldab laenukoormuse alandamist tunduvalt, prognoositavast 9,5 vähendada see nelja aastaga 5,3-le,» ütles Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

«See oleks väga oluline märk, et me ei kasvata laenukoormust, vaid vähendame. On ka praktiline kokkuhoid, kuhu me intresse anname, kas riigisektorisse või pankadele,» lisas Ligi.

31. juulil oli riigi kassareservis 756,8 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservis oli 324 miljonit eurot, peale selle on veel haige- ja töötukassa reservid.

Tähelepanuväärne on see, et valitsus venitab töötuskindlustusmakse alandamisega. See on praegu 4,2 protsenti palgafondilt ning töötukassa tulud ületavad mäe kõrguselt kulusid. Valitsus ei soovi aga kriisi ajal kõrgustesse kasvanud makse määra alandada, sest selle abil kogutav reserv on lubanud valitsusel takistamatultlakkamatult raporteerida, et Eesti riigi rahandus on suurepärases korras, sest valitsussektori eelarve on ülejäägis või jääb puudujääk lubatud kolme protsendi piiresse.

Kõigele lisaks andis valitsus neljapäeval heakskiidu liitumisele Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF). Fond emiteerib võlakirju, et saada raha võlakriisis vaevlevate Kreeka, Iirima ja Portugali abistamiseks. Kuna Eesti peab liitumise järel osalema võlakirjade tagamises, siis kasvatab see oluliselt riigi võlakoormust. Rahandusministeeriumi hinnangul kasvab riigi võlakoormus praegu teadaolevate laenude väljaandmise järel umbes 2,3 protsenti SKTst.
Eesti võlakoormus kasvab 2012-2013 abivajajate riikide tõttu 409 miljonit eurot. Seda on rohkem kui Eesti maksumaksja on ligi 20 aastaga kogunud raha stabiliseerimisreservi.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Eesti riigil on seni olnud kasulikum kasutada reserve kui võtta laenu.

«Kui Euroopa Liidus tervikuna keskmisena makstakse laenuintressidena, laenude teenindamisena ära 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis möödunud aastal Eesti maksis 0,2 protsenti ja tõtt-öelda oma reservide teenindamiselt me saime rohkem kui 0,2 protsenti, rohkem, kui maksime ära oma laenude eest,» ütles Ansip.

Nestori sõnul kutsuvad sotsiaaldemokraadid valitsust üles mitte lammutama ravikindlustuse ja töötuskindlustuse seniseid aluseid.

«Mõlema kassa reservide järele võib tekkida terav vajadus kriisiolukorras. Uue majanduskriisi tulek pole aga täna sugugi välistatud,» lisas Nestor.

«Reformierakondliku maksupoliitika huvides ei tohi tervishoidu ja töötuid karistada. Riigi tulude ja kulude tasakaalustamiseks on mitmeid muid võimalusi,» sõnas ta.

Haigekassa ja töötukassa varade kasutamise vastu on avaldanud protesti ka tööandjate keskliit ja ametiühingud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles