Valitsus arutab kahe miljardi eurose kohustuse võtmist

Eile rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi esitlenud rahandusminister Jürgen Ligi kaitseb Eesti liitumist Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga, kuigi teab, et Kreeka pole suutnud täita tingimusi, mis olid abilaenude saamise eelduseks. Foto: Priit Simson

Valitsus kavatseb oma istungil anda heakskiidu seaduseelnõule, mis kinnitab Eesti liitumise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF), mille võlakirjade ostuga võivad tulu teenida ka Eesti investorid.

Eesti kohustab garanteerima laene 1,995 miljardi euro väärtuses. Kui need peaks hapuks minema, siis kasvab teoreetiline Eesti kohustus intresside võrra, 2,5 miljardi euroni.
Rahandusministeeriumi ametnikud loodavad, et Eesti tegelik garanteerimiskohustus piirdub 660 miljoni euroga.

EFSFist on abi saanud Iirimaa ja Portugal. Kreeka saab praegu abi riikide kahepoolsete lepingutega, kuid Kreekale abi andmine fondist on päevakorral.

Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et Iirimaa ja Portugal on hakkama saanud neile seatud laenusaamise tingimuste täitmisega, kuid Kreeka mitte.

«EFSFi laenud on tingimuslikud, mis tahes hinnaga ei saa laenu garanteerida. Kreekal läheb tegutsemine väga vaevaliselt,» ütles minister. «Aga üldiselt ei ole abimehhanismidele alternatiivi.»

Ligi märkis, et garantiid annavad abisaajale riigile aega oma majanduse kordapanemiseks.
«Majanduse olukord, tahame omada töökohti, saada kõrgemat palka, tuua investeeringuid – see ongi meie maksumaksja kasu, see ei ole otsene heaolu, sellesse tuleb panustada, aga paremat lahendust ei ole,» lausus minister.

Kui Eesti 1. oktoobrist liitub, siis on ootamas Kreeka 90 miljardi eurone abiprogramm, Iirimaad on kavas veel rahastada seitsme ja Portugali 13 miljardi euroga. Eesti osaleb siis uute väljamaksete garanteerimises, mitte juba seni tehtud maksetes.