Eestis kogutakse liigiti 25-30 protsenti prügist
6. september 2011, 17:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataa Peeter Eegi hinnangul on Eesti olmejäätmete liigiti kogumise üldise taseme poolest, mis on 25-30 protsenti, Euroopas keskmike hulgas.
Selle näitajaga oleme märgatavalt paremad ka mitmest nn vanast liikmesriigist. Siiski oleme veel üsna kaugel ELi kõrgemast tasemest Skandinaavia, Kesk-Euroopa), kus liigiti kogumine on 50-60 protsenti olmejäätmete üldkogusest.
Selleni jõudmiseks kulub Eegi hinnangul meil veel 5-10 aastat. «Mõneti üllatuslikult ei ole siinkohal küsimus mitte investeeringutes ja rajatistes, vaid pigem korralduslikes lahendustes ja suutlikkuses, mida siiani on selgelt alahinnatud,» lausus ta.
Korraldatud jäätmeveo (KOJV) rakendus on olnud Eegi sõnul siiski palju aeglasem kui seda 2004 aastal kavandati - vastuseis on olnud tuntav kõigi kolme olulise osapoole - kohalike omavalitsuste, jäätmevedajate ning ka elamute ja suvilate valdajate poolt. Jäätmevedajad on oma huve kaitsnud väga sageli kohtus - nii põhjendatud, kui ka üsna otsitud alustel.
Jätkuvalt tehakse ettepanekuid KOJV mudelist üldse loobuda, mis täna tähendaks äkilist hinnatõusu tarbijatele, aga ka massiivset prügistamise, koduse jäätmepõletuse ja teiste väärnähtuste levimist.
Koduse jäätmepõletuse tulemusi hingame kõik ühiselt sisse ja see kajastub üldises tervishoiustatistikas, samuti näiteks Läänemere kalade kohati murettekitavates dioksiini sisalduses.
Viimase 10-15 aasta jooksul on jäätmekäitluses, nagu ühiskonnas tervikuna, aset leidnud väga kiired arengud. Oleme väljunud enam kui 200 kontrollita, keskkonnaohtliku ja suuresti ka tasuta prügila mudelist ja jõudnud praeguseks 5 tavajäätme prügila süsteemini.
Praegused prügilad vastavad rangetele keskkonnanõuetele, ladestatavate jäätmete üle on tagatud kontroll. Üsna mõjus on ka ladestamise hind - koos saastetasuga täna 50-55 eurot tonn.
«Ette vaadates on majanduslikult ka viis tavajäätmete prügilat pigem liiga palju, sest hiljemalt 2013. aasta kevadel, kui tegevust alustavad kaks uut jäätmekütuste tootmisrajatist ja suur jäätmepõletustehas, on reaalne vähendada olmelist päritolu jäätmete ladestamist 2010 aastaga võrreldes 3-4 korda,» rääkis Eek.
Siis saab viia ka miinimumini biolagunevate jäätmete ladestamise, mis tekitavad kasvuhoonegaase, sh metaani. Sellega jõuame tehnoloogiliselt juba suure sammu lähemale arenenud jäätmekäitlussüsteemiga maade tasemele, ühena esimestest nn uute liikmesriikide hulgas.