Mis asi on stressiintervjuu?

Tarbija24 lugejad kurdavad, et teatud ettevõtete infotelefonidel on võimatu jutule pääseda, kuna liin on koguaeg hõivatud.

FOTO: SCANPIX

Personaliteenustega tegeleva HR factory konsultandi Sabina Ranna kinnitusel on stressiintervjuu eesmärk kindlaks teha, kas inimene sobib pakutavale ametikohale. Kui olukord seda nõuab, võib stressiintervjuu pihta hakata ka ilma intervjueeritava teadmata.

Olenevalt ametikohast on  tulevasel tööandjal vaja teada saada, kuidas inimene pingelises olukorras toime tuleb.

«Inimesed ongi erinevad, mõni talub sterssi paremini mõni halvemini, minu eesmärk on välja selgitada, kuidas inimene sellega toime tuleb ja kas ta üldse sobib ametikohale, kuhu ta kandideerib,» sõnas Rand.

Ta tõi välja näiteks kõnekeskuse töötaja, kes peab terve päeva telefoni vastu võtma ja ärritunud klientide probleeme lahendama. «Kui sa ei ole varem sellist tööd teinud, siis kas sa suudad ette kujutada, et sa istud terve päeva telefoni otsas ja tegeled vihaste klientidega ja suudad nad maha rahustada?» nentis Rand.

Stressiintervjuu eesmärk ei ole välja joonistada, et inimene on halb, pigem tuleb inimese enese jaoks välja selgitada, kas ta sinna ametisse üldse sobib. Tavalistelt valitakse intervjuu käigus mõni olukord, mis tööalaselt võiks ette tulla ja mängitakse see läbi, näiteks too sama telefonivestlus vihase kliendiga.

«Inimene on rollis, kus ta tööle hakkab ja mina mängin vihas klienti. See on stressitesti teadlikum variant. Teine variant on see, kus inimene ei tea et tegemist on stressiintervjuuga.»

«Marsin sisse, paugutan uksi, küsin, kes te siin olete ja mis te siin teete. See võib esialgu väga kummalise mulje jätta. Aga hiljem seletame olukorra inimesele lahti. Teadlikult on inimeset aga väga raske stressi panna, seda saab teinekord teha aga inimese põhiselt,» nentis Rand.

Mõni inimene läheb Ranna kinnitusel stressi pelgalt selle peale, kui talle otsa vaadata. Mõnel puhul saab inimese stressi viia sellega, kui teda pidevalt küsimustega pommitada, ilma, et tal oleks võimalus vastata. Tuleb välja, et ka seda võidakse töövestlusel teadlikult teha.

«On ka teemasid, millest inimesed ei taha rääkida. Tavaliselt on selleks teemaks palk ning kohe kui jutt sinna läheb, muutuvad inimesed närviliseks,» tõi Rand välja.

Palga puhul ei pea tema sõnul alati üldse numbritest rääkima. Piisab ka sellest, kui inimene selgitab, kuidas ta oma palgast mõtleb, kas on veendunud, et ta on sellist palka väärt.

Samas on ka neid, keda on töövestlusel raske verest välja viia. «Mõni ei lähe üldse stressi, näiteks müügimehed istuvad maha, räägivad tund aega ja intervjuu lõpus mõtled, et sa ei saanud mitte midagi teada. Sellisel juhul tuleb ühte ja sama küsimus mitu korda korrata, et lõpuks oma küsimusele vastus saada.»

«Kui on teada, et tulevad müügiinimesed, siis tuleb selleks valmis olla. Neid ongi raske stressi viia, nad on sellega harjunud. Minu eesmärk on ikkagi inimese kohta midagi teada saada. »

Tagasi üles
Back