Aruanne: Eesti koputab maailma liidrite uksele

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Sirge / Postimees / Scanpix

Eesti Inimarengu Aruanne jagab maailma riigid majanduse kvaliteedilt nelja rühma, paigutades Eesti eestpoolt teise, Läti ja Leedu aga tagantpoolt teise rühma.

Innovatsiooni ja kõrge lisandväärtusega toodangu osakaalu poolest võib aruande koostajate sõnul maad jagada kapitalistliku maailmamajanduse liidrite – tuumiku – hulka kuuluvateks, tuumikulähedasteks, perifeerialähedasteks ja perifeeriaks.

Läänemere maadest kuuluvad Põhjamaad ja Saksamaa nende hinnangul juhtivate tuumikriikide rühma, Eesti tuumikulähedaste ning Läti ja Leedu perifeerialähedaste riikide hulka.

Kas Poola liigitada Eestiga samasse rühma, selles on aruande autorid veidi kõhklevad, kuid otsustavad seda siiski teha, kuna Poola on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning ta jäi jäi majanduskriisist peaaegu puutumata.

«Euro kasutuselevõtule järgnevad aastad näitavad, kas Eesti suudab läbi murda kõrgemasse liigasse, juhtivate maade hulka, või langeb tagasi perifeerialähedaste maade rühma.»

Balti riikide asukoht ELi innovatsioonikaardil 2010 näitab Eesti mõningat suuremat edu selles valdkonnas, ta on paigutatud paremuselt teise, liidreid jälitavasse rühma, Läti ja Leedu aga viimasesse rühma, tagasihoidlike innovaatorite hulka.

«Samas edeneb majanduse restruktureerimine kõrgema lisandväärtusega toodangu sihis Eestis seni veel liiga visalt, et loodetud läbimurde saavutamise suhtes saaks olla optimistlik,» märgivad Peeter Vihalemm ja Marju Lauristin Balti riikide siirdeaja arengute võrdluse peatükki kokku võttes.

Seda, et Eesti ning mõne aja pärast ka Läti ja Leedu on kindlalt üle minemas innovatsioonil põhinevale majandusele, saame aruande koostajate väitel hinnata siis, kui otsustavad kriisijärgsed aastad on seljataga.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles