ExxonMobil sõlmis Arktika uurimise partnerluse Vene riigifirma Rosneftiga. Vastutasuks annab Exxon Rosneftile kuni 33-protsendilised vähemusosalused mitmetes USA projektides Mehhiko lahes, Texase osariigis ja mujal.
Venemaa pääses USA naftavarude kallale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3,2 miljardi dollariline lepe sündis üsna ruttu pärast seda, kui Rosnefti ja BP Arktika uurimise diil tänavu TNK-BP oligarhide vastuseisu tõttu kokku kukkus.
Uus lepe peegeldab rahvusvaheliste firmade suurt kihku pääseda ligi Vene Arktikale, kus paiknevad suured kasutamata nafta- ja gaasivarud. Samas saab ka Venemaa aru ja tunnistab, et ei tuleks uute maardlate arendamisega toime ilma rahvusvahelise abita.
Pidulikul allkirjade andmise tseremoonial Sotšis viibisid nii Venemaa peaminister Vladimir Putin kui asepeaminister Igor Setšin, kes on käesolevaga taastunud BP tehingu läbikukkumise häbist.
Lisaks Arktika maardlatele investeerivad firmad 450 miljonit dollarit uurimiskeskuse ehituseks Peterburis.
Uurimisele kuuluvad samad maardlad, mida piidles BP.
Putini sõnutsi on Exxonil olemas just Arktika tööks sobiv «unikaalne tehnoloogia».
«Ma olin üllatunud kuuldes, et teie platvormid peavad vastu isegi 1 tonnise jäämäe hoobile,» sõnas Putin.
Exxoni nõukogu ja juhatuse esimees Rex Tillerson ütles, et lepe kujutab endast «olulist strateegilist sammu mõlema ettevõtte jaoks». Ta lisas, et neid julgustas Vene valitsuse lubadus reformida naftamakse ja parandada investeerimiskliimat.
Setšin ütles, et Exxon-Rosnefti lepe näeb ette 200-300 miljardit dollarit otseinvesteeringutena eeloleva kümne aasta jooksul.
«Üks jääkindel platvorm maksab vähemalt 15 miljardit dollarit,» ütles ta. «Juba ainuüksi Kara meres läheb neid vaja vähemalt 10 tükki.»
Setšin keeldus ütlemast, millal Arktikast esimesi naftabarreleid võiks oodata.
Copyright The Financial Times Limited 2011.