Mõne töö tegijate reaalpalgad ei hakkagi Eestis kasvama
31. august 2011, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hõlpsalt arengumaadesse viidavate tööde tegijatel pole Eestis reaalpalga tõusu oodata ka pikemas perspektiivis, arvab Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
«Teatud tegevuste puhul, mis on kiiresti arengumaadesse viidavad, puudub palgatõusu perspektiiv,» tõdes Vitsur.
Tema sõnul on selliseid tegevusi igas majandussektoris. Samas on igas sektoris ka keerulisemaid tegevusi, mis pole lihtsalt arengumaadesse üle viidavad.
Massõmblus on Eestis selles mõttes lootusetu tegevus, et seda saab hõlpsasti teha arengumaades. Igasugune õmblemine aga ei ole lootusetu, sest disainerriideid õmmeldakse ka Lääne-Euroopa riikides, selgitas ekspert.
Ka üldist reaalpalga tõusu ei pruugi tema sõnul Eestis niipea tulla. Keskmine reaalpalk ei hakka tõusma enne, kui Eesti tõuseb väärtusahelas ehk siinsed ettevõtted hakkavad tootma suurema lisandväärtusega tooteid. «Seni kuni teeme allhanget, kus on suur tähtsus tööjõu hinnal, lähevad reaalpalgad allapoole,» lausus Vitsur.
Tõus väärtusahelas ei ole tema sõnul kunagi olnud kiire. Millal tõus algab, on keeruline ennustada. «See sõltub sellest, kui innovaatilised meie ettevõtmised on,» märkis ekspert.
Samuti sõltub tõus vajalike oskustega tööjõu olemasolust. «Kui meil näiteks oleks need tuhat inimest, keda meil IT-sektor taga ajab, hakkaks reaalpalk juba muutuma, sest need inimesed saaks keskmisest vähemalt kaks kord kõrgemat palka,» selgitas Vitsur.
Samas on sektoreid, kus mõnede ekspertide sõnul hakkavad kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu palgad kasvama juba tootlikkusest kiiremini, mis kahjustab Eesti firmade konkurentsivõimet. Vitsuri sõnul ei ole kiire palgakasvu vastu suurt midagi teha. Küll aga saab püüda tööviljakust tõsta, et selle suurenemine kiire palgakasvuga vastavuses oleks.
Keskmine brutokuupalk kasvas II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,2 protsenti, 857 euroni, teatas statistikaamet eile. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes aga ühe protsendi võrra.
Vitsuri sõnul võib öelda, et nominaalpalga tõus on liiga kiire ja reaalpalga langus samas liiga suur. «Konkurentsis püsimiseks ei tohiks nominaalpalk nii kiiresti tõusta,» selgitas ta. «Kuid selleks, et inimestel oleks motivatsiooni töötada ja nad raskes olukorras säilitaks enam-vähem oma sissetuleku, ei tohiks reaalpalk nii palju alaneda,» nentis ta.
«Probleemiks on ja jääb [kõrge] inflatsioonitase, mis ajab meil normpalka üles ja reaalpalka alla,» tõdes ekspert.