Teehooldefirmade vahel pole konkurentsi
31. august 2011, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ei ole vettpidavaid tõendeid, et teehooldefirmade vahel tihedat rebimist Eesti maakondades pole, viitab sellele riigihankekonkursside statistika.
Majandusministeeriumi värske analüüsi järgi on kümnel viimasel aastal osalenud teehoolde riigihankekonkurssidel reeglina üks firma. Pisukest konkurentsi pakkus küll tunamullu Eestist lahkunud Soome riiklik teefirma Destia, kes aga ühtegi konkurssi ei võitnud.
Veelgi enam, viimase kümne aasta jooksul pole ka üheski maakonnas varasem lepingupartner vahetunud. Et teehooldeärisse saada, tuleb senine tegija lihtsalt ära osta. Ministeerium lisas, et kümne aastaga on riigi kulutused teehooldele kasvanud kaks korda, kuid kvaliteet pole selle aja jooksul paranenud.
«Mõistliku konkurentsi puudumine on tekitanud olukorra, kus riik on seniste lepingute läbirääkimisel ja vajaduste muutumisel lubamatult nõrgas positsioonis,» seisab majandusministeeriumi analüüsis.
Kuna konkurentsi pole, on ka hooldustööde hinnad kiiresti tõusnud.
Kõige kõrgemat hinda küsib praegu Lemminkäineni tütarfirma, kes sai Ida-Virumaa riigiteede hooldamisel mullu 50 000 krooni kilomeetri eest (3202 eurot). Võrdluseks, Viljandimaa teid hooldab OÜ Sakala Teed peaaegu poole odavamalt – 27 200 krooni kilomeetri eest (1738 eurot).
Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein märkis, et hooldusfirma leidmiseks korraldab amet hankeid. «Hooldeleping sõlmiti parima pakkumise teinud ettevõttega, kuid pakkumuse hind kujuneb ikkagi vastavalt kohalikule turuolukorrale,» ütles Tõnstein.
Tõnstein lisas, et maakonnad erinevad ka nõudmiste poolest. Nii on Viljandimaal riigimaanteid kolmandiku võrra rohkem kui Ida-Virus, vastavalt 1244 ja 942 km. Tõnsteini sõnul tekib Viljandimaal nn mastaabiefekt.
Teisalt on põhimaanteid Ida-Virumaal poole rohkem kui Viljandimaal, vastavalt 151 ja 96 kilomeetrit. Põhimaantee hooldamise nõuded on karmimad ja seega peab riik selle eest ka rohkem maksma.
«Ida-Virus on talvised ilmastikuolud raskemad kui Viljandi maakonnas,» põhjendas Tõnstein suuremaid kulusid.