Kuigi keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis 857 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,2 protsenti, jätkas reaalpalk juba üle kahe ja poole aasta kestnud langust.
Reaalpalk jätkas kaks ja pool aastat kestnud langust
30. august 2011, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes üheteistkümnendat kvartalit järjest, teatas statistikaamet. 2011. aasta teises kvartalis langes reaalpalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1 protsendi.
Brutokuupalk tõusis viiendat kvartalit järjest. Võrreldes brutokuupalkasid 2008. aasta teise kvartaliga, siis ainult kaheksal tegevusalal on tegevusala keskmine brutokuupalk saavutanud toonase taseme. Üheteistkümnel tegevusalal on endiselt tegevusala keskmise brutokuupalga tase madalam kui 2008. aastal.
Keskmine brutotunnipalk oli teises kvartalis 5,08 eurot ja see tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,8 protsenti.
Keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk tõusis mullu teise kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 11,8 ja 13,7 protsenti) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (vastavalt 4,2 ja 6,9 protsenti).
Keskmine brutopalk oli aprillis 801 eurot, mais 860 eurot ja juunis 913 eurot.
Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 2,8 protsenti rohkem kui 2010. aasta samal ajal.
Selle aasta teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1159 eurot ja tunnis 7,75 eurot.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2010. aasta teise kvartaliga võrreldes vastavalt 4,1 ja 3,5 protsenti.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis mullu teise kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (vastavalt 11,1 ja 13,8 protsenti) ning langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (vastavalt 4,9 ja 7,3 protsenti).
Tänavu on statistikaameti palgastatistika uuringu valimis 11 277 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.