Kui kolm aastat tagasi toimunud finantskriisi on tihti võrreldud orkaaniga, siis möödunud nädalavahetusel seisis Wall Street silmitsi reaalse loodusjõuga, kirjutab analüütik Tõnis Oja Tallinna börsi blogis.
Möödunud börsinädal: orkaan Wall Streetil
29. august 2011, 12:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orkaan Irene tõttu eemaldati New Yorgi börsihoonelt kuulus Ameerika Ühendriikide lipp ning mitme gigantse finantsasutuse - J.P.Morgan, Goldman Sachs, Citigroup, Deutsche Bank, AIG, kelle peakorterid asuvad Manhattani selles piirkonnas, said korralduse evakueeruda.
Orkaani tõttu jäid ära ka paljud seltskonnaüritused. Näiteks miljardärist riskifondi juht John Paulson koos abikaasaga pidi ära jätma tuluõhtu vabariikliku presidendikandidaadi Mitt Romney kampaania heaks, kirjutas The Wall Street Journal.
Paulson sai kuulsaks 2007. aastal kinnisvarasektori langusele panustamisega, tänu millele sai tema fond kasumit 30 ning ta isiklikult peaaegu neli miljardit dollarit.
Mõlemad suured börsioperaatorid, NYSE Euronext ning Nasdaq OMX lubasid, et kauplemine algab täna nagu tavaliselt, sest arvutikeskused asuvad Manhattanist väljaspool.
Finantsturgudel toimunud sündmused olid samuti väga tormilised. Enim kõneainet pakkuvaks teemaks kujunes Apple’i asutaja, hilisema päästja ja tegevjuhi Steve Jobsi tagasiastumine oma ametikohalt. Milline saab olema Jobsi-järgne Apple?
Kas ettevõtte uus tegevjuht Tim Cook, kes ajutise juhina on seda tööd teinud ka varem tervelt kolmel korral, suudab säilitada Apple’i maagia? On ju Steve Jobs geenius, kelles on harmooniliselt ühendatud tehnokraat, kunstnik ja äratundja, mida tarbijad soovivad.
«Apple’i aktsionärina ei arva ma, et saabunud on lõpu algus, nagu ütles telekanalile JMP Securities analüütik Alex Gauna. Apple’i konveier on ette teada vähemalt kaheks-kolmeks, mõne arvates koguni viieks aastaks.
Nagu teada, pole tegemist Steve Jobsi esimese äraminekuga. 1984. aastal löödi ta oma ettevõttest minema, aga kutsuti tosinkond aastat hiljem, kui Apple oli pankroti äärel, taas tagasi.
Just see, et Apple on juba läbi teinud väga sügava kriisi, paneb mind uskuma, et sellest on õpitud ning tulevikuriske arvesse võetud,» kirjutab Oja.
Ajakiri Fortune kirjutas kevadel, et Steve Jobs on Apple juhtkonda ilma eneseta hakkama saamiseks juba mitu aastat ette valmistanud, palgates selleks personalijuht Joel Podolny, kes varem töötas Yale’i ülikooli juhtimiskoolis.
Kolm aastat tagasi, 2008. aasta sügisel, pöördusid mitmed raskusesse sattunud pangad ja muud ettevõtted legendaarse investori Warren Buffetti poole abipalvega, et ettevõtete kapitaliseeritust parandada.
Goldman Sachs sai Buffetti juhitud Berkshire Hathaway’lt viie miljardi dollari suuruse rahasüsti, General Electric kolm miljardit, Swisss Re 2,6 miljardi dollari suuruse laenu, Harley Davidson 300 miljonit dollarit.
Eelmisel nädalal sai Buffettilt viis miljardit dollarit varade mahult suurim pank USAs, Bank of America. Bank of America aktsia oli viimastel nädalatel sattunud tugeva surve alla kahtlustuste tõtt, et panga finantsseis on kehv. Kuuldavasti müüs panga aktsiaid massiivselt John Paulson. Buffetti rahasüst lennutas aktsiat 9,4 protsenti.
Kõige oodatum sündmus, Wyomingi osariigis Jackson Hole’is toimunud keskpankurite ja analüütikute seminar, kus pidas ettekande Föderaalreservi president Ben Barnanke, valmistas mõningast pettumust.
Turud ootasid Bernankelt selget sõnumit keskpanga tegevuse kohta, mida aga ei tulnud. Tuli ainult vihje, et midagi kavatsetakse siiski teha. Nüüd jääb oodata järgmised kolm nädalat, kui toimub Föderaalreservi nõukogu koosolek, mis seekord toimub kahepäevasena.