Hispaania juhtivad erakonnad leppisid kokku ambitsioonikates plaanides piirata riigivõlga ja eelarvepuudujääki, raiudes vastavad sätted kiirkorras konstitutsiooni.
Hispaania kiirremontis kriisi pärast põhiseadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsustele kehtib edaspidi kohustus hoida mõlemad mainitud numbrid allpool paikapandud piire.
Valitsevate sotsialistide ja paremtsentristliku Popular partei (PP) liidrid arutasid asja reedesel varavalgeni väldanud koosolekul ning loodavad, et kokkulepitu hajutab võlakirjaturgude kahtlused Hispaania maksevõimes.
Muudatused tähendavad, et Hispaania pühendub elama alates aastast 2020 ELi piirangutest lähtuvalt – praegu on blokis paika pandud, et riigivõlg tohib olla kuni 60 protsenti SKTst, aastane puudujääk aga ei tohi ületada 3 protsendi piiri SKTst.
Võttes arvesse tõsiasja, et Hispaania võlg kasvab tuleval aastal 70 protsendi peale SKTst, tuleb riigil normaaltingimustes hoida eelarve kümme aastat ülejäägis või kindlustada majanduskasv. Või mõlemat.
Hispaania eelarvepuudujääk tipnes 2009. aastal 11,1 protsendiga. Tänavu peaks ta langema 6 protsendi peale, 2013. aastal 3 protsentile.
«Me arvame, et varem või hiljem tuleb Euroopa Liidus mingisugune ühine distsipliin puudujääkide osas,» ütles PP majandus- ja tööhõivekomisjoni juht Alvaro Nadal.
«Meie eesmärk on valmistada Hispaania majandus ette Euroopa uue majandusjuhtimise süsteemi jaoks, et olla selle eeskujulik liige.»
ELi võla- ja puudujäägi reeglitele lubatakse erandeid «loodusõnnetuste, majanduslanguse ja erakorraliselt pakiliste olukordade» puhul, mis ähvardavad «riigi rahandust või majanduslikku või sotsiaalset jätkusuutlikkust».
Mõned riigivõlakirjadesse investeerijad on väitnud, et Hispaania peab Kreeka, Iirimaa ja Portugali eeskujul ELi ja IMFi abi taotlema, kuigi riigi võlatase on madalam Saksamaa omast ja ELi keskmisest.
Kuna Hispaania ja Itaalia riigivõlakirjade tootlused hakkasid augusti alguses kontrolli alt väljuma, sekkus Euroopa Keskpank ja ostis neid avaturult miljardite eurode eest üles.
Käesolev konstitutsioonimuudatus on alles teine alates päevast, mil dokument pärast Hispaania diktaatori Franco surma 1978. aastal vastu võeti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.