Energiasäästlikkus kinnitab Eesti elamuehituses kanda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti koduomanikud hakkavad muutuma ratsionaalsemaks. Kuigi Eesti kinnisvaraturul on energiasäästlike eramute või kortermajade pakkumine veel väga tagasihoidlik, on esimesed tehingud energiasäästliku ehituse tippsaavutuse ehk passiivmajaga juba tehtud.
Tõelisi passiivmaju, mis vastavad kehtestatud standarditele, on praeguseks ehitatud üks Jürisse, kaks Piritale, kaks Viimsisse ja üks Nõmmele. Nendes majades on kulud energiale ligi kümme korda väiksemad kui tavalises majas ja seega võib julgelt väita, et sellise maja ostmisel pole tegemist edevusega käia kaasas uusimate trendidega, vaid väga ratsionaalse otsusega.
Huvi madalamate kuludega elamispinna vastu kasvab energiahindade tõustes. Eesti inimesed on sunnitud mõtlema ratsionaalsemalt, et elamiskuludest ka muuks tarvilikuks raha üle jääks. Oma töös näeme, et koduostjate esimene küsimus eramaja või korteri valikul puudutabki küttekulusid, ent kahjuks pole energiasäästlikke kodusid praktiliselt üldse saada.
Kulude alandamiseks on üks võimalus senine eluase soojustada, teine aga soetada uus, nüüdisaegse ehituskvaliteediga eluase. Isegi passiivmaja standarditele vastava madalenergiamaja ehitamine on tegelikult lihtne – tänu elementlahendustele ja lihtsale ehitustehnoloogiale.
Kvaliteetne maja
Peamine väärkujutlus, mida oma töös palju kohtame, on see, et energiasäästlik maja on väga kallis ja selle arhitektuursed lahendused on piiratud. Energiasäästliku maja ehitus võib tõepoolest minna ligi 10-20 protsenti kallimaks, seda peamiselt kvaliteetsemate materjalide tõttu.
Ent juba lühikeses perspektiivis on energiasääst märgatav – küttekuludelt saavutatakse kokkuhoidu kuni 90 protsenti.
Arhitektuurselt ei teki energiasäästliku maja ehitamisel ühtegi olulist piirangut. Energiat säästva maja ehitus algab projekteerimisest, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu. Nagu eesti vanasõna ütleb: «Kümme korda mööda ja üks kord lõika». See kehtib ka energiasäästliku maja ehitamisel.
Projekteerimise juures on vaja hoolikalt läbi mõelda kõik lahendused ja alles siis alustada ehitusega. Korralikult projekteeritud maja hoiab hiljem ehituskuludelt oluliselt kokku.
Mis on passiivmaja?
Mitte iga energiasäästlik maja pole passiivmaja. Passiivmaja infokeskuse poolt esitatud definitsiooni järgi on passiivmajad hooned, kus on kasutatud väga energiasäästlikke komponente.
Nendeks on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning päikesekiirguse kasutamine talvisel perioodil. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80 protsenti vähem energiat kui teised, tavapärastele standarditele vastavad uue hooned ja 90 protsenti vähem kui ülejäänud hooned.
Passiivmaja sobib Eestisse
Arco Vara Kinnisvarabürool on olemas ka elav näide, mis tõestas möödunud külmal talvel, et passiivmaja sobib meie karmi kliimasse ideaalselt.. Nimelt vastab Madalenergia Ehituse rajatud eramaja igati passiivmaja standardile.
Maja valmis käesoleva aasta alguses ja asub Jõelähtme Golfi elamurajoonis ning on suurusega 153 m2. Nimetatud maja energiaklass on A ja kütteenergiavajadus aastas on 17 Kwh/m2.
Omaniku rahakotile tähendab see ligi 275 euro suurust kokkuhoidu aastas. Selliseid arve vaadates tasub 10-20-protsendiline lisainvesteering end igal juhul ära, sest tulevikus tagab see kuni 90 protsendi suuruse säästu küttekuludelt.
Seda kõike võimaldab kvaliteetne ehitus – külmasillavaba, mille tagab sertifitseeritud Wolf Thermo Module`i isolatsioonielement. Niimoodi ehitatud välissein tagab hoonele hea sooja- ja rõhupidavuse.
Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem tagab majas hea ja tervisliku sisekliima. Lisaks sellele tasub märkimist ka külmakatkestusega aknaraamid, spetsiaalne välisuks jpm. Arhitektuurselt näeb maja välja samasugune nagu naabermajadki, mis on aga ehitatud tavastandardite järgi.
Euroopa Liidu seadusandlusest lähtuvalt peavad 2020. aastast olema kõik uued eramud «ligi nullenergia hooned». Energiasäästu propageerimine on ülemaailmne trend – suurem osa toodetavast energiast maailmas läheb inimeste soojatarbeks. Ressursid hakkavad aga ammenduma ja hinnad jätkavad tõusu.
Lahendus ühe pere tasandil, aga ka maailmas laiemalt on võtta kasutusele passiivsed ja looduslikud energiaallikad, milleks on päike, tuul, vesi ja maapinna soojus.
Nõuded passiivmajale:
- Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a)
- Primaarenergia tarve – küttele, soojale veele ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a)
- Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K)
- Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis
Allikas: passiivmajad.ee