Sagro üritab püsima jääda kehvade olude kiuste
26. august 2011, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna külje all Laagris põllu- ja aedvilja kasvatava AS Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter ütleb, et investeeringuteks raha üle ei jää ja kuna aiandusele ka toetusi ei anta, tuleb võidelda püsimajäämise nimel.
«Ühel aastal on 5 miljonit kahjumit, teisel jälle pea samapalju kasumit, mis tähendab, et kahe aasta kokkuvõttes oleme nullis,» lausus Sagro juht Kalle Reiter ettevõtte majandustulemustest rääkides.
AS Sagro aastakäive on 70 miljonit krooni ja see annab tänaseni tööd 133 inimesele. Kuna napilt tullakse ots-otsaga kokku, siis on ka palgad pisikesed. «Meie töötajad teenivad vähem kui lüpsjad, aga taimed on samasugused elavad organismid, kellega tuleb samuti järjepidevalt suhelda,» kurtis Reiter.
Ta lisas, et kui samamoodi edasi minna, siis pole varsti enam mõtet jätkata ja see teeb meele kurvaks. Samas tuleks eestimaine tootmine säilitada, sest meeskond ja oskused on olemas ja nullist uuesti alustada oleks hoopis raske.
Avamaal kasvatab Sagro köögivilja: punast peeti, peakapsast ja kartulit. Saagi üle ei saa tänavu eriti kurta, ehkki umbrohtu on vaatamata korduvale pritsimisele parasjagu sisse pugenud.
Kunagise Saue sovhoosi vanades kasvuhoonetes on kasutusel igati nüüdisaegne tehnoloogia, sest teisiti poleks tomati ja kurgi suurtes kogustes kasvatamine mõeldav. Üks tomatitaim kasvab ligi 7 meetri pikkuseks ja võib korraga kanda 10 kg vilju.
Katmikala on Sagrol kokku 4 hektarit, millest 2 on kurgi ja 1 tomati all. Kohapeal antakse kaubale ka lisandväärtus: kooritakse, tükeldatakse, pakendatatakse ja keedetakse. Toodang läheb põhiliselt suurtarbijaile.
Põhitootmisele lisaks toodab ettevõte elektrit nii enda tarbeks kui müügiks.