Saksa keskpank hoiatas eile, et katsed tugevdada Euroopa päästemehhanismi võivad nõrgestada eurotsooni ja kritiseeris karmilt Euroopa Keskpanka riigivõlakirjade ostmise eest.
Saksa keskpank kuri EKP võlakirjaostude peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bundesbank on jõudnud järeldusele, et Itaalia ja Hispaania laenukulude järsk tõus ei oleks «mitte mingil juhul» kujutanud endast antud riikidele lühemas perspektiivis ülejõukäivat koormat, mis oleks tinginud päästeoperatsioonide käivitumise.
Panga viimases kuuaruandes juhitakse tähelepanu sellele, et Hispaania ja Itaalia valitsuste intressimaksed olid oluliselt allpool Euroopa rahaliidu käivitamise aegseid tasemeid 1990. aastate lõpus.
Ühtlasi hoiatas Bundesbank, et euroala liidrite juulikuised otsused kärpida Kreeka ja Iiri abilaenude kulutusi ning tugevdada Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi (EFSF) mõjuvad abivajajate moraalile halvasti, võttes ära stiimulid riigirahandust korrastada.
Nimetatud otsused kujutasid endast «suurt sammu vastutuse jagamise suunas ja tekitasid olukorra, kus kapitaliturgude distsiplineeriv mõju nõrgenes».
EKP juhatuse liige Jürgen Stark ütles möödunud nädalal, et keskpanga sekkumine ei kesta enam kaua: «Me ostame praegu ainult aega juurde, aga pikemas perspektiivis me sekkuda ei saa.»
Analüütikud omakorda muretsevad, et EFSF on Hispaania ja eriti Itaalia võlakirjaturgudega võrreldes väike. EFSFi võimsus on 440 miljardit eurot, Itaalia võlakirjaturg on aga maailmas suuruselt kolmas ja väärt 1600 miljardit eurot.
Euroopa Keskpanga otsus riigivõlakirjade ostudega jätkata sündis pärast seda, kui olukord Itaalia ja Hispaania võlakirjaturgudel juuli lõpus ja augusti alguses pingeliseks kiskus.
Otsusele seisid vastu vähemalt kolm EKP nõukogu liiget, nende hulgas ka Bundesbanki president Jens Weidmann.
Copyright The Financial Times Limited 2011.