Jaan Männik taasiseseisvusest: mulle teeb rõõmu, et see üldse juhtus

Ines Kuusik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga juhatuse esimees Jaan Männik.
Eesti Panga juhatuse esimees Jaan Männik. Foto: Toomas Huik

Eesti Panga nõukogu esimees ja endine Eesti Telekomi juht Jaan Männik rõõmustab taasiseseisvusajale tagasi vaadates kõige rohkem selle üle, et see sündmus üldse juhtuda sai.

Nii oli Männiku arvates 1991. aasta august taasiseseisvuse saavutamise võimalusena väga eriline ajalooline hetk, kus Eesti suutis tabada õiget momenti, olles osa ühest suuremast protsessist. «Gorbatšovi ajal ja enne ei oleks olnud kindel, et Balti riikidel oleks olnud võimalik olnud Nõukogude Liidust lahkuda. Veel vähem näiteks tänapäeva Venemaast lahku lüüa,» toonitas Männik.

Samuti kahtleb Männik, kas Nõukogude Liidu hilisema lagunemise korral oleks Eesti rahvas riigi üles ehitamisega sama hästi hakkama saada suutnud.

Et varem Kanadas ja Rootsis elanud Männik asus pärast 1992. aastal Eestisse naasmist juhtima Eesti Telefoni Tallinna telefonivõrku, juhtides hiljem aga kogu Eesti Telefoni (hilisem Elion) ning aastatel 2000-2007 ka EMTd ja Elioni ühendanud Eesti Telekomi, toob Männik Eesti kiire arengu ühe rõõmustavama näitena oma enese töövaldkonna telekommunikatsiooni.

«Esimese kümne iseseisvusaastaga oli Eesti saanud üheks Euroopa juhtivaks telekommunikatsiooniriigiks,» arvab Männik, kelle hinnangul on telekommunikatsiooni kui äärmiselt teadmistemahuka valdkonna jõuline areng ühtlasi tõendiks Eesti hariduse kõrgest kvaliteedist.

Tulevikku vaadates on Männiku hinnangul kõige olulisem, et Eesti jõuaks palgatasemelt Euroopale järele. «Kui keegi läheb Helsingisse bussijuhiks, siis kõige olulisem põhjus on, et minnakse paremat elu otsima ja palgatase on selles osas suureks argumendiks,» märkis Männik, kelle hinnangul on Eesti majandus 20 aastaga küll kiiresti kasvanud, kuid majanduse kiire areng peaks jääma prioriteediks ka tulevikus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles