Merko sai kaks tähtsat kohtuvõitu

Tänavu aprillis haaras Merko Ehituse võtmeomanik Toomas Annus kellu, et olla abiks Tallinki uuele ärihoonele nurgakivi panekul.

FOTO: Toomas Huik

Maadevahetuse skandaalist räsitud ehitusfirma Merko sai eelmise nädala lõpus kaks olulist kohtuvõitu konkurentide üle, kes soovivad firmat tõrjuda riigihangetelt.


Reedel otsustasid Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Viive Ligi, Ivo Pilving ja Silvia Truman, et Merko Ehitus võib ehitada Tallinna-Narva maanteel Kukruse-Jõhvi lõigu. Vähemalt selline on asja sisu. Vormiliselt otsustas ringkonnakohus tühistada riigihangeteameti vaidlustuskomisjoni otsuse, millega leiti, et Merko seda maanteejuppi ehitada ei saa.

Asja sisuks on tõsiasi, et Merko Ehituse suuromanikud otsustasid firma jagada nii, et vanasse ettevõttesse (praeguse nimega Järvevana, ilmselt pandud aadressi järgi, kus ettevõtte juriidiline aadress) jääb maadevahetuse kohtuasi koos kahtlustusega altkäemaksu andmises ja uude ettevõttesse vana nimi Merko ja kogu ehitustegevus.
Ametlikult registreeriti ettevõtte jagunemine selle aasta 1. augustil. Nii uus kui ka vana Merko on noteeritud Tallinna börsil.

Pärast seda on puhkenud hulk kohtuvaidlusi, kus Merko konkurendid püüavad tõestada, et kuna tegu on uue ettevõttega, pole sel firmal ei ajalugu ega ka nõutud ehituskogemust. Ajalugu ja kogemus ning ettevõtte registreerimisnumber on aga Eesti riigihankeil tähtis tingimus.

Eelmisel neljapäeval otsustasid Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Viive Ligi, et Merko võib kaitseministeeriumi tellimusel rekonstrueerida Miinisadama kaid. Mõlemad ringkonnakohtu otsused võib edasi kaevata riigikohtusse, aga vähemalt esialgu on Merko saanud kaks olulist võitu.

«Merko Ehitus on veendunud, et ettevõtte jagunemiskava oli koostatud professionaalselt ja tegemist oli ettevõtte jaoks nii sisulises kui ka juriidilises mõttes põhjendatud sammuga,» kommenteeris asja Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Roben reedel. «Ringkonnakohtu eilne ja tänane otsus ning ka varasem Euroopa kohtupraktika kinnitavad meie valitud tee õigsust.»

«Jääb üle ainult kahetsust avaldada, et mõned konkureerivad ehitusettevõtted, kes konkurssidel kallima hinna tõttu võitjaks ei osutunud, asusid pingelises turuolukorras otsima nippe Merko Ehituse tegevuse häirimiseks,» jätkas Roben. «Õnneks on terve mõistus siiski võidule pääsenud ning nende tegevus nurjunud.»

Robeni sõnul on tähtis, et ajal, mil riigieelarvet ähvardab puudujääk, tekkiks teedeehituses ka tegelik konkurents. «Meie arvates võiks ka seal lähtuda avatud pakkumise printsiibist, mille mõte on selge: kes teeb odavaima hinna, saab töö,» lausus Roben.

Sõjakäiku Merko vastu alustas teine suur ehitusfirma Eesti Ehitus, mille võtmeomanik on Toomas Luman. Esialgu oli see kui kahe Tooma, Lumani ja Merko Ehituse võtmeomaniku Toomas Annuse vastasseis. Praeguseks on aga Merko võite ehitusobjektide konkurssidel vaidlustanud peaaegu kõik suuremad ehitusfirmad. Miinisadama hanke vaidlustas teiste hulgas näiteks ehituskontsern Skanska.

Kui Eesti Ehituse protestid Merko vastu septembris avalikuks said, saatis firma juhatuse esimees Jaano Vink meediale firma põhjendused.

«Eesti Ehitus on riiklikel hangetel juhindunud tavapärases tegevuspraktikas kujunenud arusaamisest, et riigihangete seaduses reguleeritud hankemenetlus on formaalne menetlus, kus pakkujatele kehtestatud nõudeid on vaja täpselt järgida,» kirjutas Vink.

«Kui pakkuja ei täida nõudeid, pole ka mõeldav hankelepingu sõlmimine temaga. Arusaadav, et riigiga saab lepingut sõlmida vaid laitmatu renomeega, ausa konkurentsi läbinud ja kõikidele seatud nõuetele vastav ettevõte. Selliseid ettevõtteid on Eestis palju,» märkis Vink.

Esialgu pole teada, millal maadevahetuse asi kohtusse jõuab.

Merko vaidlused

Maanteeameti Kukruse-Jõhvi hange

Eesti Ehitus jt vaidlustasid Merko kvalifitseerimise, riigihangete ameti vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustused. Merko kaebas selle edasi ringkonnakohtuse, kes esialgse õiguskaitse korras kõigepealt peatas vaidlustuskomisjoni otsuse täideviimise ja siis andis õiguse Merkole. Vahepeal on aga maanteeamet selle hanke tegelikult juba tühistanud ja kuulutanud välja uue, Merko koos partneritega on selle otsuse vaidlustanud, pidades õigeks esimese konkursiga lõpuni minekut.

Kaitseministeeriumi Miinisadama hange

Merko pakkumine tunnistati parimaks, Sherman ja Skanska vaidlustasid Merko kvalifitseerimise ja riigihangete ameti vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustused. Merko kaebas selle otsuse edasi ringkonnakohtusse, kes esialgse õiguskaitse korras kõigepealt peatas vaidlustuskomisjoni otsuse täideviimise ja tegi ka sisulise otsuse Merko kasuks (st et Merko diskvalifitseerimine ei olnud õigustatud).

Kaitseministeeriumi Ämari hange

Merko pakkumine tunnistati parimaks, Eesti Ehitus jt vaidlustasid selle otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse peatamist. Seda kohus ei rahuldanud, kohus jätkab arutelu detsembris.

Maanteeameti Kose-Aruvalla hange

Merko vaidlustas ringkonnakohtus maanteeameti hanke tingimused, sest ei pea mõistlikuks, et valiti läbirääkimistega hankemenetlus avatud hankemenetluse asemel. Ringkonnakohus otsustas novembri keskel esialgse õiguskaitse korras hanke peatada, pidades Merko vaidlustust «perspektiivikaks».
Allikas: Merko Ehitus

Tagasi üles