Saksamaa ja Prantsusmaa ütlevad eurovõlakirjale ei

Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy.

FOTO: SCANPIX

Berliin ja Pariis on välistanud ühise eurovõlakirja väljastamise võlakriisi lahendamiseks, kuigi surve seda teha on Angela Merkeli ja Nicholas Sarkozy homse kohtumise eel tugev.

Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles intervjuus ajalehele Der Spiegel selge sõnaga, et Saksa valitsus on jätkuvalt nimetatud poliitika vastu.

«Ma välistan eurovõlakirjad seniks, kuni liikmesriigid ajavad eraldi rahanduspoliitikaid ja me peame eelarvelise järjekindluse tagamiseks rakendama stiimuleid ja sanktsioone, mis aga eeldavad erinevusi intressimäärades,» ütles ta.

Ka kõrged Prantsuse ametnikud andsid mõista, et kahe liidri homselt kohtumiselt Pariisis ei maksa teadet ühistest võlakirjadest oodata.

«Eurovõlakirjad eeldaksid eelarvepoliitikate palju tugevamat integreerimist,» ütles üks neist. «Seda meil täna pole. Pikemas perspektiivis oleks see ehk võimalik, kuid olukord, kus ühelt poolt on eurovõlakirjad, teiselt poolt aga riiklikud majandus- ja eelarvepoliitikad, ei ole mõeldav.»

Mainitud kommentaaride taustaks ütles Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti nädalavahetusel, et ühisvõlakirjad langetaksid mõnede raskustes riikide laenukulusid ja kujutaksid endast eurotsooni võlakriisi «suurt lahendust».

Briti rahandusminister George Osborne ütles neljapäeval, et ideed tuleb nüüd «tõsiselt kaaluda», miljardärist investor George Soros hoiatas aga reedel, et euro «võib sisse variseda», kui tsooni liidrid ühisvõla printsiipi omaks ei võta.

Siiski rõhutavad Merkel ja Sarkozy homme eeldatavasti taas, et enne kui eurovõlakirja peale mõelda võib, tuleb saavutada tihedam eelarve- ja majanduskoostöö.

Sellele vaatamata loodavad nad, et suudavad turge rahustada, kinnitades mõlemapoolset tahet asuda rakendama euroala 21. juuli tippkohtumisel kokku lepitud värskeid kriisimeetmeid.

Esimese sammuna loodab Pariis liikuda realselt edasi euroala majandusjuhtimise vallas.

Ühe ametniku sõnutsi soovitakse rõhuda majandusliku ja eelarvelise integratsiooni peale, tõhustades samal ajal ka «institutsionaalset arhitektuuri, mis võimaldaks võtta vastu otsuseid».

President Sarkozy jaoks, kes on kodumaal jätkuvalt väga ebapopulaarne ja seisab tuleval aastal silmitsi keeruka tagasivalimiskampaaniaga, on tähtis väljuda homselt kohtumiselt konkreetsete saavutustega. Ühe sammu turgude – ja Saksa partnerite – rahustamiseks on  Sarkozy juba astunud, nõudes oma valitsuselt alanud nädalaks uusi eelarvepuudujäägi kärpimise meetmeid.

Nädalavahetusel spekuleeriti juba, et Merkel ja Sarkozy võivad isegi avalikustada mõned uued sammud kahe riigi eelarvekoostöö vallas.

Saksa kantsleri büroo ametnikud hoiatavad aga, et suuremaid initsiatiive läbirääkimistelt oodata ei maksaks. Nad kinnitavad, et kohtumisel keskendutakse eurotsooni juhtimise pikaajalistele reformidele, mitte lühiajalistele meetmetele turgude rahustamiseks.

«Me oleme lubanud oktoobri lõpuks juhtimise tõhustamise pikaajalised ettepanekud välja käia,» ütles üks kõrge ametnik.

Merkeli jaoks teeb olukorra raskeks see, et Saksamaal on juba tõusnud tugev vastuseis juulikuistele kriisimeetmetele. Saksa parlament peaks hääletama paketi üle 23. septembril.

Nädalavahetusel sattus aga ohtu isegi see ajakava.

Bundestagi president Norbert Lammert hoiatas eile, et euroala kriisimeetmete otsust nimetatud kuupäeval «ilmselt siiski ei tule». Ta rõhutas, et Bundestag paneb oma ajakava paika ikka ise ja et valitsus ei saa ilma nendeta mitte midagi kokku leppida.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Tagasi üles