Saastekvootide raha uputab ehitusturgu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saastekvootide kaubandusega saadud raha eest ehitati energiasäästlikumaks Vene Teatri hoone Tallinnas.
Saastekvootide kaubandusega saadud raha eest ehitati energiasäästlikumaks Vene Teatri hoone Tallinnas. Foto: Peeter Langovits

Pooleteise aasta jooksul tuleb hoonete soojustamise peale ära kulutada 150 miljonit eurot saastekvootide müügist saadud raha, ehitusfirmade sõnul on seda liiga palju nii lühikese aja jooksul.

Kyoto protokolli järgi peavad riigid vähendama oma kasvuhoonegaaside kogust 1990. aastaga võrreldes 5,2 protsenti. Kuna toona oli Eestis veel ohtralt nõukogudeaegset tööstust, siis käis normide täitmine ilma suuremate jõupingutusteta.

Ülejäänud kvootide eest saadud Jaapani korporatsioonide raha on just nagu maast leitud. Veel enne järgmise aasta lõppu on kavas energiasäästlikumaks muuta pea 500 kohaliku omavalitsuse hoonet.
Toetusi saavad koolid, lasteaiad ja spordihooned üle Eesti. Selleks et kõik summad jaotatud saaksid, on Riigi Kinnisvara ASi tööle võetud paarkümmend inimest.

Väga ranged reeglid
Raha kasutamiseks on kehtestatud aga väga ranged reeglid, millest üks on projekti tähtaeg – 2012. aasta lõpp. Selleks ajaks peavad kõikjal tööd valmis olema.

Merko Ehituse juhatuse liikme Alar Laguse sõnutsi on see aga probleem, sest suur hulk raha tuleb ära kulutada liiga kiiresti. «Tähtajad on liiga lühikesed, kogu projekt võiks olla kolme-nelja-aastane, siis jaotuks summad ühtlasemalt,» tõdes Lagus.

CO2 raha puhul ei jaotu see ehitusturule ühtlaselt, vaid läheb enamikus soojustamise ning vähemal määral ventilatsiooni ja küttelahendustega tegelevatele firmadele. Niisiis kasvab järsult vajadus tellingute, soojustusmaterjalide ja muu sellise järele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles