Eesti Pank: nii intensiivne töökohtade loomine on esmakordne

Ines Kuusik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
II kvartali hõivekasvu mõjutavad ka hooajatööd.
II kvartali hõivekasvu mõjutavad ka hooajatööd. Foto: Peeter Kümmel

Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmani hinnangul on kiire majanduskasv loonud paindliku tööturu tingimustes aastaga ligi 44 000 töökohta, mis on Eesti ajaloo suurim ühe aastaga loodud töökohtade arv.

Viilmani hinnangul on tööturg viimastes kvartalites majanduskasvu kiirenemise ajal olnud piisavalt paindlik ja võimaldanud tootjatel rahuldada välis- ja siseturul suurenenud nõudlust.

Tänu hoogsale majanduskasvule oli ka hõive kasv 2011. aasta teises kvartalis viimaste aastate kiireim. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv aasta arvestuses  44 000 võrra 602 600-ni.

«Nii intensiivset töökohtade loomist pole Eesti ajaloos varem olnud,» kommenteerib Viilman, lisades, et  keskmisest rohkem loodi töökohti töötlevas tööstuses, ehituses ja kaubanduses. Ekspordisektori juhtivas harus, töötlevas tööstuses jätkus lisandväärtuse kiire kasv tööjõu tootlikkuse suurenemise arvel.

Samas tulenes ligi viiendik hõive kasvust sellest, et endised mitteaktiivsed soovisid tööturul osaleda. «Tööturul osalemise määr kerkis Eestis taas 15–74-aastaste seas viimaste aastate kõrgeima tasemeni ehk 67,5 protsendini.»

Uute töökohtade loomine vähendas töötute koguarvu aastaga 36 000 võrra, endiste majanduslikult mitteaktiivsete seast lisandus hõivesse 8000 inimest.

Pikemas perspektiivis ei kasva hõivatute arv Eesti Panga prognoosi kohaselt aga enam nii kiiresti. «Ühest küljest raugeb kiiresti kasvanud nõudlus ning teisalt hakkavad pakkumist piirama puudujäägid tööotsijate oskustes ja kvalifikatsioonis, » selgitab Viilman, lisades, et  ühtlasi võib kujuneda ohuks tööjõu erikulu liialt kiire kasv, mistõttu tuleb jälgida tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu vahekorda.

«Tööturu paindlikkus mängib edaspidi järjest suuremat rolli, nii tööjõu mobiilsuse kui ka tööaja kasutamise ja palgakujunduse mõttes. Mida paindlikum on tööturg, seda kiiremini saab tööpuudus väheneda.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles