Siim Sikkut: aeg Aasia-huvid paika panna

Siim Sikkut

FOTO: Erakogu

Riiklikud majandus­huvid Aasias võivad olla pikas plaanis tähtsamadki kui Kreeka käekäik, nendib Arengufondi majandusekspert ja India-seire juht Siim Sikkut.

Viimased kuud on majanduspoliitikas ja -meedias kirgi köitnud euroala päästmine ja sellega kaasnev kulu Eestile. Võimalik, et seepärast on jäänud suurema tähelepanuta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) algatus korraldada avalik arutelu Eesti välismajanduspoliitiliste huvide üle Aasias.

Samas võivad need huvid olla meie majandusele pikas plaanis olulisemad kui Kreeka saatus või palju muud päevakajalist. Aasia esiletõus on globaalse äri tulevase käekäigu peamine määraja. Selle mõju Eestile tasub arutada põhjalikult, et me huvid saaksid selgelt paika. Muidu võime jääda Aasia esiletõusu pealtvaatajaks ja lasta tulevikuvõimalused käest.

Seni on Aasia-huvidest Eestis räägitud peamiselt üldises võtmes: kas ettevõtjatel ja riigil üldse tasub sellega tegelda? Tegu on kaugete, tundmatute ja keeruliste turgude ja partneritega – samas kui Soomes-Rootsiski ei suudeta piisavalt müüa ja kaasa töötada. Seejuures on arutelu valdavalt olnud Hiina-keskne, Aasia majandusjõu laiem kasv ja mitmekesisus on varju jäänud.

Ühtpidi on õigus kriitikutel, et Hiina ja teiste Aasia majanduste (India, Vietnam, Indoneesia jne) tõus ei saa olema tingimata vankumatu. Ette võib tulla ootamatusi ja takistusi, nii sisemisi kui ka maailmamajandusest tulenevaid.

Teisalt pole tegu pelgalt «muinaslooga» (Kaarel Tarand, PM 20.10.2010). Kohatine takerdumine või hoo pidurdumine ei väära enam käimasolevat suurt trendi. Aasia esiletõus investorina ja teadmiste loojana, sealne turunõudluste ja mõjujõu kasv on tegelikkus.

Seega on arutelu arenguhoo tempo üle teisejärguline. Ükskõik kui kiire või harmooniline on tõus, tekivad sellest väikse Eesti jaoks igal juhul suured võimalused.

Just neid tuleb arutada: kuidas Eesti Aasia esiletõusust kasu võiks saada? Kuidas näiteks saaksid meie ettevõtted 2030. aastaks 2,5 miljardi inimese piiri ületavale Aasia ostujõulisele keskklassile mingeidki tooteid-teenuseid müüa?

Proovimata jätta oleks rumal, nagu ütles minister Juhan Parts (ÄP, 13.06.2010). Riske ei maksa seejuures unustada, aga ka mitte nende taha peitu pugeda.

Eesti majandus vajab juba praegu suures mahus uusi välisinvesteeringuid, teadmisi-oskusi ja turge. Nende peamiseks allikaks hakkab saama Aasia, mitte enam Euroopa ja teised lääneriigid. Kui tahame olla 21. sajandi maailmamajanduses edukad, ei saa me Aasiat eirata, vaid peame siin aktiivsed olema.

Võimalusi ei teki, kui neid ei otsi ega loo. Seda on selgelt tunnetanud Eesti senised majanduspartnerid Põhjamaadest ning oma riiklikke majandussuhteid Aasiaga juba aastaid hoogsalt arendanud. Tulemuseks on olnud kiire kasv nende kaubanduses ja koostöös Aasia riikidega.

See annab lisamõtteainet meile: Aasia-huvid on vaja läbi mõelda isegi seniste majanduspartneritega suhete hoidmiseks, ammugi siis koos nendega uutest võimalustest kasu saamiseks. Eesti tahab Soomele ja Rootsile ilmselt edaspidigi oluline olla, kas või allhanget teha.

Kui partnerid pöörduvad üha enam Aasia turgudele, peab koostöö jätkumiseks ka Eesti ettevõtja sealseid olusid üha paremini tundma ja riik suutma meie ettevõtete suhteid Aasiaga toetada.

Huvid on lihtsal kujul võttes eesmärgid. Head eesmärgid on muidugi realistlikud, arvestavad Eesti praeguseid majanduslikke vajadusi ja võimekust. Samas on tähtsamgi eesmärkide ambitsioonikus. Need peavad lähtuma kaugematest tulevikuvõimalustest, mille poole püüelda ja end arendada. Siis jõuame pooligi plaane ellu viies suure kasuni.

Eraldi tuleb toonitada Aasia-huvidega seoses riiklike eesmärkide vajalikkust. Sealsete majanduste eripära on riigi suur roll majandusotsuste suunaja ja ukse avajana. Meie ettevõtete edu Aasia turgudel ja koostöös sealt pärit partneritega sõltub Eesti riigi toest ja tegutsemisest neis riikides.

Lähikuude arutelud Aasia-huvide üle võiksid seega keskenduda võimaluste võtmes Eesti riikliku Aasia-tegevuse pikaajalistele eesmärkidele. MKM on selleks välja pakkunud esialgsed variandid.

Välisinvesteeringute alal võiks Eestist aastaks 2025 MKM visiooni järgi saada Aasia ettevõtetele värav Euroopa Liidu ja Läänemere regiooni turule. Seda eesmärki tasub konkreetsemalt määratleda: milliste ettevõtete jaoks? Trendid näitavad, et eelkõige kasvavad uute ELi turule tulijate investeeringud. Seega võiks Eesti just neile Aasia ettevõtetele olla esikolme valiku seas (sh eriti start-up-ettevõtetele).

Ekspordi alal on MKM pakkunud sihiks, et aastal 2025 oleks Eesti ettevõtete eksport Aasiasse sama suur kui import sealt. Oma toodete-teenustega Aasia turgudele jõudmist väljendaks aga paremini nende osakaalu kasv ekspordi sihtriikide seas. 2010. aastal oli see kaubavahetuses 2,84 protsenti; ambitsioonikas siht oleks 10–15 protsenti.

Sellise taseme juures saab öelda, et Eesti ettevõtted on Aasia turud enda jaoks avastanud ja seal suures mahus tegutsema hakanud. Võrdluseks: 2010. aastal oli Soome vastav näitaja 12,4 protsenti, Saksamaal 12,2 protsenti ja Rootsil 9,2 protsenti.

Peale selle on MKM välja käinud turismialase eesmärgi, kuid katmata on jäänud hariduse-teaduse valdkond. See tuleks tulevasse Eesti Aasia-programmi kindlasti lisada, sest teadmiste ja tudengite vahetus toob kaasa palju teisi algatusi ning vajab samuti eesmärgistamist.

Kas lepime kokku need või teistsugused eesmärgid, ongi arutelu koht.

Kui on paigas huvid ja eesmärgid, saab kavandada tegevused ja nende sihtriigid (kõikides Aasia riikides kõike teha ei jaksa). MKMi plaani järgi saame tugineda senistele tegevustele, leides seniste ettevõtmiste «Aasia näo». Ambitsioonikate eesmärkide jaoks tuleb siiski olla valmis ka uusi tegevusi kavandama ja lisaressursse panustama.

Seejuures tuleb arvestada, et edu saavutamine võtab aega. Sedagi näitab Soome ja Rootsi kogemus, kus pärast aastaid riiklikku tööd nüüd reaalsema majanduskasuni jõutakse. Eesti ettevõtete huvid ja riikliku tegevuse võimekus suhetes Aasiaga on seni olnud kesised. Sellelt baasilt nõuab ambitsioonikate sihtideni jõudmine eriti pingutust, järjepidevust ja kannatlikku ressursside paigutust.

Tulemusena tekkida võiv kasu peaks olema aga ahvatlev. Selleni jõudmine algab eesmärkide seadmisest, seepärast ongi Eestis käes aeg Aasia-huvid paika panna.

MKMi aruteludokumendiga saab tutvuda aadressil www.mkm.ee/aasia

Tagasi üles