Andres Tupits: Hiina Euroopa ja USA vahel

, Euroopa Keskpanga õigusnõunik ja vanemõigusnõunik aastatel 2003-2010
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina lipp
Hiina lipp Foto: SCANPIX

Euroopa ja USA võlakriis annab võimaluse Hiinale näidata rahvusvahelisel areenil oma muskleid. Kas Hiinal on võimalik European Financial Stability Facility (EFSF) võlakirjade või eurot kasutavate riikide võlakirjade ostu lubades kujundada poliitikat Euroopas ning poliitikat USAs, ähvardades viimase võlakirjade ostmisest loobumisega?

Hiina ähvarduse näol tekib küsimus, kas selline poliitika ei kahjusta hoopis Hiina enda huve? USA võlakirjade ostmisest loobumisega muutuks Hiinal raskeks jüaani kursi hoidmine USA dollari suhtes. Hiina jüaani kursi tõus oleks aga sündmus, mis oleks USA poliitikutele meelepärane, kuna Hiina kaubad USAs muutuksid kallimaks. Hiina tõenäoliselt ei välju oma USA võlakirjade positsioonist kahel põhjusel. Esiteks majanduspoliitiline: Hiina majandus sõltub liiga palju USA turust ning Hiina on huvitatud jüaani kursi säilitamisest USA dollari suhtes. Teiseks pragmaatiline: suuremad müüjad võivad oma tehingutega võlakirjade hinna turul alla tuua, nii on suuremate võlakirjaomanike huvides, et massilist müüki ei toimuks. Seega, vähemasti USA suunal ei ole tõenäoline, et ähvardused täide viidaks.

Kuidas on aga lood lubadusega osta EFSFi või probleemsete euroala riikide võlakirju? EFSF veebileht toob suurimate Aasia regiooni EFSF võlakirjade ostjatena välja eraldi Jaapani päritolu investorid, kuid ei maini Hiinat mujal kui EFSF juhataja Klaus Reglingu intervjuudes. Hiina investorite olemasolu EFSF võlakirjaomanike seas EFSF kinnitab, kuid ei avalda, milline institutsioon ning kui suures ulatuses EFSF võlakirju ostnud on. Financial Times’i veebiväljaanne tsiteerib Hiina ametnikke, kelle väitel omab Hiina valitsus «märkimisväärselt» Portugali ja Kreeka riigivõlakirju, kuid mainib ka Hiina ametnike vastumeelsust avalikustada, kuhu Euroopas Hiina investeerida kavatseb.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et USA suunal ei ole tõenäoline, et Hiina oma ähvarduse täide viiks. Samas Euroopa suunal ei ole Hiina osutunud oodatud stabiliseerijaks, ehkki on olnud edukas vastavate ootuste üles kütmisel.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles