Avo-Rein Tereping: Soomes odava suhkru järel

Avo-Rein Tereping.

FOTO: Sxanpix

Miks Eesti kaubanduses vaba turumajanduse reeglid ei toimi? Miks on Eestis suhkur kallis? Loll on see, kes põhjendusi ei leia! Nii kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping, kes Soomes odavale suhkrule sattus.

Käisin hiljuti nädalavahetusel Soomes Savonlinnas ooperifestivalil. Teele jäi mitu toidupoodi ja et segased selgitused ning sõnavahetus Eestis müüdava suhkru enneolematult kõrge hinna üle jätkub, aga moosikeetmise aeg algab kohe-kohe, siis otsustasin sealsetest teeäärsetest kauplustest oma silmaga järele vaadata, kuidas on lood põhjanaabrite juures.

Ja mida ma nägin: Prismas sai suhkrukilo kätte 71 sendiga, samas kõrval Citymarketis maksis samasugune kilone suhkrupakk 70 senti, järgmises teeäärses ABC Juva supermarketis oli suhkru kilohind koguni 69 senti.

Muide, Soomes Prismast ostetud pakendile, mis sisaldas kümme ühekilost suhkrupakki, oli lisaks soome- ja rootsikeelsele tootenimele trükitud suures kirjas ka eestikeelne sõna «moosi­suhkur». (Võrdluseks: meie Selveris maksis sellesama Dan Sukkeri brändi moosisuhkru kilo 2 eurot 10 senti – pea kolm korda enam!) Kõige kallima kilohinna – 83 senti – leidsin tuntud odavmüügipoest Lidl.

Absurdne olukord ju! Eesti on kaupade ja tööjõu vaba liikumisega tollipiiranguteta Euroopa Liidu liige. Peaks olema võimatu, et ühel naabermaadest on sama kauba hind kaks, isegi kolm korda kõrgem.

Avatud turul voolab odavama hinnaga kaup paratamatult kõrgema hinna piirkonda. Aga näe, Eestis ei kehtigi vaba turumajanduse reeglid! No mille põrgu pärast me siis ponnistasime, et lõpuks Euroopa Liitu pääseda, võiks küsida tavatarbija. Muide, seda küsimust esitatakse viimasel ajal üha enam.

Püüdsin leida vastust ajakirjanduses äratrükitud tippspetsialistide selgitustest. Allpool on need tsiteeritud Postimehest.

* Suhkru maaletooja ASi Antomin müügijuhi Kalle Jaarmani sõnul on Soomes ja Saksamaal hinnad kunstlikult odavad. «Näiteks kui meie seda selle hinnaga sealt osta tahaksime, nad selle hinnaga enam ei müüks,» ütles ta. Samuti olevat tema arvates alla ühe euro jäävad suhkru kilohinnad siiski odavpoodide pärusmaa. «Normaalses poes maksab kilo ikka üle ühe euro.» (8.07)

* Kui Selveri avalike suhete juht Annika Vilu kuulis, et Saksamaal maksab suhkur poes 65 senti, tahtis ta kohe teada, mis poega tegemist on, et nad ostaksid selle suhkrust tühjaks. Maxima avalike suhete juhi Erkki Erilaiu sõnul on Eesti suhkru kõrges hinnas süüdi väike turg: «Suhkru puhul moodustab transport üsna olulise osa lõpphinnast ja seetõttu on väiksemate mahtude puhul ka hind kõrgem.» (3.05)

* Fazer Eesti juhatuse esimehe Kristjan Kongo sõnul määrab ka nende ostetava suhkru hinna kodumaiste vahendajate pakkumine. «Hinnavahe Soomega tuleb minu arvates ikka müüjatest ja vahendajatest.» (8.07)

* Nii Eestis kui Soomes tegutseva Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kadri Lainase selgitusel on Eestis suhkru hind põhjanaabrite omast pea kaks korda kallim, kuna meil pole odava hinnaga suhkrut ladudesse varutud. (7.07)

* Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei tõsta keegi tootjatest hinda põhjendamatult… Suhkru puhul on veel üks Eesti väiksusest tingitud probleem. «On vaid kaks edasimüüjat, oleme sõltuvuses,» sõnas Potisepp. (7.07)

Kas te nõustuksite nende selgitustega? Mina küll mitte. Sestap siis ostsingi oma Soomes-käigu lisaväärtusena mõõduka koguse sealset odavat suhkrut – nii oma kui naabrimehe mesilaste talvesöödaks kui ka tänavusest heast marjasaagist mooside vaaritamiseks.

Kuid eespool tsiteeritud kaubandus- ja muude asjatundjate väljaütlemistega seoses on mul paar küsimust ja ettepanekut, et suhkru hind langeks ka Eestis Soomega vähemalt lähedasele tasemele.
Lugupeetud Selveri juhtkond, tehke teoks Annika Vilu lubadus ja organiseerige jalamaid üks ostureis Soome. Ostke ABC Juva kauplus suhkrust tühjaks. Sealne hind on küll Saksamaa omast veidi kõrgem, kuid Soome on ka lähemal. Ja tõenäoliselt on hulgihind jaehinnast odavam.

Suhkru maaletooja AS Antomin, võtke tööle müügijuht, kes teab, missuguse hinnaga müüakse suhkrut mujal – kas või siinsamas üle lahe Soomes. Kalle Jaarmani arvamus mujal kehtivate hindade kohta näitab küll äärmist ebakompetentsust.

Kas tõesti – nagu selgub Jaarmani sõnadest – toimib Saksamaal käsumajandus ja kauba müüja määrab hinna ostja näo järgi? Niisugused selgitused diskrediteerivad teie muidu ilmselt suurepärast firmat.

Erki Erilaiult ja Sirje Potisepalt sooviksin küsida: kas Eesti tarbijad on igavesti meie riigi väiksuse tõttu määratudki maksma paljude toodete eest kõrgemat hinda? On ju euroliidus Eestist väiksemaidki riike.

Prisma Peremarketil tasuks tööle võtta sama kompetentsed ostujuhid kui põhjanaabrite sõsarfirmas, et laovarud võimaldaksid eestlastelegi sama või vähemalt lähedast müügihinda.

Üks kompetentse sisseostmise tunnus on ju oskus leida kõige soodsama hinnaga pakkuja. Selgitused muudab eriti pikantseks asjaolu, et just äsja väänati Eestile kaela suhkrutrahv liigsete odava suhkru laovarude tõttu.

Suhkrutarbijatele aga soovitaksin omavahel koopereeruda ja lähetada keegi üle lahe suhkrut ostma. Soomlasedki käivad Eestis osturetkedel ja egas nad ainult endale soodsamat kaupa osta, eks ikka naabritelegi. Suhkru praeguse hinnataseme juures tasub isikliku sõiduvahendiga käia Soomest suhkrut ostmas alates 200-kilosest kogusest, mahub kenasti sõiduauto pakiruumi. (Tehke ise pisike arvutus, lugupeetud Erki Erilaid!)

Kuid ülal tsiteeritud asjameeste-naiste selgitused tekitavad paratamatult paar ebameeldivat oletust. Esiteks: kas ostu-, turundus- ja muud toidukaupadega tegelevad juhid on rumalad ja oskamatud? Või valetatakse teadlikult suure kasumi lootuses, kasutades tarbijate vähest informeeritust ja mobiilsust?

Ilmselt on osake tõtt Fazer Eesti juhatuse esimehe Kristjan Kongo sõnades – Eesti vahendajad määravad hinna. Aga kui nii, siis lugupeetud kaupmehed, ostke suhkur mujalt, kus see on odavam, kas või ABC Juva kauplusest Soomest!

Või on need kaks Eesti vahendajat, kellest räägib Sirje Potisepp, kohalikud jumalad? Küllap saavad meie kaupmehed sel viisil hindadega mängida, jagades ebapädevaid selgitusi vaid seetõttu, et lähim soodsam ostukoht on üle mere ja seda reisi ei viitsi igaüks ette võtta.

Tagasi üles