Eesti Panga risk võlakirja ostul küünib kuni 192 miljoni euroni

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel toonitab: tavalisel inimesel ei ole põhjust võtta suuri riske, panuseid tuleks hajutada.

FOTO: Toomas Huik

Eesti Panga riski ülemine piir seoses kriisis riikide võlakirjade seniste ostudega Euroopa Keskpanga (EKP) poolt on kuni 192 miljonit eurot, ütles Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Miks EKP riikide võlakirju kokku ostab?

See pole kindlasti suunatud otseselt nende riikide pikaajalisele krediteerimisele, vaid pigem turgude rahustamisele. Praegu on finantsturgudel ebaproportsionaalselt suur pinge ja valitsuste võlakirjade hinnad on hakanud kõikuma võib-olla suuremas ulatuses, kui see nende riikide majanduse fundamentaalset seisukorda arvestades õigustatud oleks. Võlakirjade kokkuost ei lahenda nende riikide probleeme, aga aitab aega juurde võita.

Kui palju on EKP võlakirju kokku ostnud?

Eesti Pank kuulub koos teiste euroala keskpankadega ja EKP­ga eurosüsteemi. Osa eurosüsteemi kuludest ja tuludest asuvad nn ühises potis.

Meie osaluse suurus eurosüsteemi kapitalis on ligi 0,26 protsenti. Eurosüsteemi ühises potis on ka Securities Marketsi programm (SMP), mille raames on ühiselt ostetud eri riikide võlakirju 73,98  miljardi euro eest. 0,26 protsenti sellest on ligi 192 miljonit eurot ja see ongi Eesti Panga riski ülemine piir seoses SMPga. Seejuures on terve eurosüsteemi omakapitali suurus 81,5 miljardit eurot.

Kui palju on EKP-l veel võimalik võlakirju kokku osta?

Seda me ei kommenteeri.

Saksamaa oli esialgu vastu sellele, et Euroopa Keskpank Itaalia ja Hispaania võlakirju ostab, nõudes enne neilt riikidelt rohkem kokkuhoiumeetmeid. Kas Eesti oli ühes leeris Saksamaaga?

Eesti peab kindlasti konservatiivset riigirahandust väga vajalikuks.

Kas EKP-l on peale võlakirjade kokkuostmise veel meetmeid rahaturgude stabiliseerimiseks?

Keskpankade suutlikkus stabiilsust tagada on väga suures ulatuses juba kasutatud ja ilmselt lisaabinõude järele vajadust pole. Kui vajadus peaks tekkima, siis leitakse ka võimalusi.

Kas lähiajal ei teki Itaalial ja Hispaanial kindlasti probleeme oma laenude tagasimaksmisega?

Itaalia ja Hispaania olukord ei viita küll hetkel sellele, et peaks suures ulatuse lahendama mingeid fundamentaalseid ja kiirelt avalduvaid probleeme.

Tagasi üles