Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso nõuab eurotsooni 440 miljardi eurose päästefondi kiiret ülevaatamist ja tunnistab, et EFSFile vaid kaks nädalat tagasi omistatud uued volitused pole piisavad kriisi leviku piiramiseks.
Barroso ajas Saksamaa tagajalgadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed Barroso lähedalseisvad allikad ütlesid, et kõrge euroametnik on asunud propageerima EFSFi suurendamist, veenmaks finantsturgusid, et «kassas» leidub piisavalt vahendeid rahastamaks vajadusel ka Itaalia ja Hispaania abipakette ning panemaks piiri ühisraha saatust ohustavale võlakriisile.
Barroso sekkumine sai aga nõelava vastulöögi Saksamaalt, EFSFi peamiselt käemehelt, mis on alati seisnud vastu katsetele seda suuremaks puhuda.
«On täiesti arusaamatu, kuidas debati taasalustamine kõigest kaks nädalat pärast tippkohtumist turgudele rahustavalt võiks mõjuda,» ütles üks kõrge Berliini ametnik.
Mõne Saksa ametniku arvates on Barrosost kujunemas võlakriisi jaoks «ohtlik ja kontrollimatu kahur».
Tekkinud sõnavahetus annab aimu sellest, kuivõrd pingul on Euroopa liidrite närvid olukorras, kus Kreekast pihta hakanud kriis on ületanud perifeeria piirid ja nakatanud Itaalia ja Hispaania, mis on euroala suurimad majandused.
Eurotsooni juhid kinnitasid pärast 21. juuli tippkohtumist, kus leppisid kokku Kreeka abipaketis nr 2 suurusjärgus 109 miljardit eurot ja värskendasid EFSFi volitusi (ostmaks muuhulgas järelturult riigivõlakirju), et nüüd on kurv võetud ja kurss sirge.
Tolle pika hilisõhtu tipuks andis Euroopa Ülemkogu president Herman Van Rompuy pressikonverentsi, kus lehvitas võimendatud EFSFi kui «tuletõrjebrigaadiga», mis kustutab kõik leegid juba eos.
Barroso tunnistab aga Euroopa riigijuhtidele läkitatud kirjas, et tippkohtumisel «tehtud julged otsused ei avalda turgudele soovitud mõju».
«Et nakkusega rinda pista, tuleb arutada ka võimalusi EFSFi ja ESMi [järgmise, «permanentse» mehhanismi] edasiseks parandamiseks ja tõhustamiseks,» kirjutab Barroso.
Uus permanentne 500 miljardi eurone mehhanism rakendub plaanide kohaselt aastal 2013.
Lennutades kriitikanooli Euroopa liidrite suunas – mis mõne kommentaatori silmis oli ülimalt irooniline – süüdistas president neid värske Kreeka paketi õõnestamises oma «distsiplineerimatu kommunikatsiooniga».
Vallandunud tuulekeeristes on üha ilmsem, kuivõrd suur lõhe valitseb kiires tempos kulgevate finantsturgude ja ELi poliitikute teosammude vahel.
Euroametnike sõnutsi läheb nädalaid – või isegi kuid – enne kui EFSFi hiljutisi muudatusi üldse kasutada saab.
Esiteks tuleb siluda kõik tehnilised üksikasjad. Siis tuleb koostada juriidilise teksti kavand ja asuda taotlema ratifitseerimist 17 euroala valitsuse poolt – protsess, mis enamikus liikmesriikidest nõuab parlamendi heakskiitu.
Selguma on hakanud ka EFSFi piiratud olemus: enam kui aasta tagasi Kreeka pärast loodud fond väljastab euroala liikmete garanteeritud võlakirju ja laenab niiviisi saadud tulu vaevatud valitsustele – karmide tingimuste alusel.
Lisaks Saksamaale on fondi suurendamise vastu ka teised kolmekordse A-reitinguga käendajad nagu näiteks Holland ja Soome, kus maksumaksjad on hakanud väljendama sügavat rahulolematust selle ettevõtmisega.
Prantslased väga vastu ei pane, kuigi analüütikud on hoiatanud, et kui Prantsusmaa peaks fondile kopsakama garantii andma, võib «lennata» ka riigi AAA-reiting.
Barroso kirjutas oma kirja sünnimaalt Portugalist, kus parasjagu puhkust veedab. Tema büroo töötajate sõnutsi on president täiesti teadlik, et kiri tekitab poleemikat, kuid usub, et kriis on jõudnud kriitilisse faasi ning et septembris tööle naastes peavad valitsused olema valmis tegutsema.
Copyright The Financial Times Limited 2011.