Prantslastel on augusti kohta sõna canicule: halastamatu kuumus, sageli segatud ohtliku saastega.
Halastamatu august
Piinades on ka hilissuvised turud. Aktsiad on aasta madalseisus, investorid pagevad Euroopa pankadest. Hispaania, Itaalia ja nüüd ka Prantsuse võlakirjade tootluste vahe Saksa omadega kasvab üha. Viimaste puhul on lõhe kuu ajaga kahekordistunud.
Šveitsi keskpank üritab nõrgendada franki, mis on kuu ajaga euro suhtes 12-protsendilise hüppe sooritanud.
Jõuetuse peapõhjuseid on kolm: eurotsooni värskeim päästepakett rahustas turge vaid paariks päevaks; USA laenulae lahing tõi esile maailma suurima majanduse väljakutsed; ebameeldivalt üllatasid arengumaad oma halbade majandussõnumitega (Citigroupi majandusüllatuste indeks on negatiivseim alates 2009. aasta veebruarist).
See kõik teeb kasinuse veelgi valusamaks.
Finantskriisiga meil tegemist pole: turud toimivad; valitsused võtavad laenu edasi; suurettevõtete jaoks on laenud väga odavad; aktsiate kõikumised on tavapärase piirides; enamik peamisi indekseid ei ole veel 10 protsentigi kukkunud; majandused ei lange vaid aeglustuvad.
Aga canicule võib kuulutada sügistormide tulekut.
Vaevalt suudavad Hispaania poliitikud leppida enne novembrikuiseid valimisi kokku piisavalt karmis kasinusplaanis, et turud maha rahustada.
Itaalia peaminister Silvio Berlusconi võib kukkuda ja tekitada poliitilise vaakumi (kuigi tõenäolisem on puudujäägi-vastane tehnokraatlik valitsus).
Ja muret Prantsusmaa (nagu ka USA) pärast on kerge mõista: kroonilise puudujäägi kärpimine käib liiga aeglases tempos.
Olukord võib siiski kriisiks keerata – ja mida rohkem investorid seda saatust kardavad, seda tõenäolisemalt nad selle ka korraldavad.
Šveitsi frangi (ja kulla) tõusul esialgu laiemaid tagajärgi pole. Aga nad võivad olla millegi hullema ettekuulutajad.
Eurokasinuse liigagar tagaajamine või dollari hülgamine USA võlausaldajate poolt võivad sünnitada pesuehtsa globaalse paanika.
Copyright The Financial Times Limited 2011.