Ekspert: Itaalia võib tekitada globaalse probleemi

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakera.
Maakera. Foto: SCANPIX

Kui Itaalia-suurusel riigil tekib raskusi laenude tagasimaksmisega, siis on see tõeline üleilmne probleem, mille mõju ulatub väga kaugele, ütles varahaldusfirma Redgate Capital investeeringute juht Andrei Zaborski.

«Itaalia koguvõlg on minu andmetel 1,6 triljonit eurot, mis absoluutväärtuselt on maailmas riikide seas kolmandal kohal pärast USAd ja Jaapanit,» märkis Zaborski. «Itaalia olukorra teeb väga raskeks asjaolu, et nende võlatase võrreldes SKTga on väga kõrge - ligi 120 protsenti - jäädes Euroopas alla vaid Kreekale,» lisas ta. Võrdluseks tõi Zaborski, et USA koguvõlg moodustab veidi üle 70 protsendi SKTst.

«Kui Itaalia-suurusel riigil tekib laenude refinantseerimisega probleem, on see tõeline globaalne probleem, mille mõju ulatub väga kaugele,» tõdes ta.

Investorid just seda üha rohkem kardavad. Seetõttu tõusid nii Itaalia kui Hispaania võlakirjade tootlused hiljuti rekordiliselt kõrgeks.

Osaliselt on tootluste tõus tingitud investorite seas levivast ebaratsionaalsest paanikast, nentis Zaborski. «Praegu kuhjub väga palju halbu uudiseid, eriti USAst,» lausus ta, viidates Ühendriikide võlaprobleemidele.

Samas annab ka Itaalia ja Hispaania enda olukord muretsemiseks põhjust. «Hispaania võlakirjade tootlused lendasid üles juba eelmise aasta lõpus, kui palju kõneainet pakkus Hispaania nn hoiupankade kehv seis ja lisakapitali vajadus,» rääkis Zaborski. «Itaalia riigivõlakirjade tootluste järsku kasvu juulis lükkas mõnel määral tagant ka eelarvehääletus – õnneks opositsioon toetas valitsuse kärpekava, aga paisunud diskussioonist piisas, et teema globaalselt üles võtta.»

«Väga palju mõjutavad turgu ka reitinguagentuuride tegevus: Moody’s teatas 29. juulil, et Hispaania reiting (Aa2) on ümbervaatamisel ja ees seisab võimalik alandamine,» lisas Zaborski.

Ta arvab, et uusi rahvusvahelisi abipakette siiski vaja ei lähe. «Liiatigi, Itaalia päästmine 1,6 triljoniga oleks täna suhteliselt mõeldamatu,» tõdes ekspert.

«Esmatähtis on, et riigid teadvustaksid tõsiselt probleeme oma võlgadega, vähendaksid järgmistel aastatel eelarvedefitsiiti, hoiaksid kulutuste kärbetest kinni ning võtaksid kindla suuna võlakoormuse vähendamiseks,» selgitas Zaborski. «20. juulil ELi juhid kõike seda ka deklareerisid, kui lubasid aastaks 2013 viia riikide eelarvedefitsiidi alla 3 protsendi [SKTst] ja Itaalia lubas seda teha juba aastaks 2012 ning saavutada eelarvetasakaalu aastaks 2014. Nüüd on vaid vaja deklareeritu ellu viia. Kuid päevapealt see loomulikult ei juhtu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles