Eesti vähendab uues kavas soovitavat CO2 kvooti miljoni tonni võrra

Keskkonnaminister Keit Pentus.

FOTO: Toomas Huik.

Eesti täiendas taas süsinikdioksiidi (CO2) saastekvoodi Eesti jaotuskava aastateks 2008–2012 ja küsib uuesti Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks esitatavas kavas Eesti aastaseks saastekvoodiks 13,3 miljonit tonni aastas ehk ligikaudu miljoni tonni võrra vähem võrreldes kava eelmise versiooniga.

Eesti täiendas taas süsinikdioksiidi (CO 2) saastekvoodi Eesti jaotuskava aastateks 2008–2012 ja küsib uuesti Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks esitatavas kavas Eesti aastaseks saastekvoodiks 13,3 miljonit tonni ehk ligikaudu miljoni tonni võrra vähem võrreldes kava eelmise versiooniga.

Keskkonnaministeerium avalikustas jaotuskava uue versiooni neljapäeva hommikul ja ootab jaotuskava kohta kommentaare 11. augusti hommikuni.

Keskkonnaminister Keit Pentus ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et uue jaotuskava koostamisel on ministeerium olnud Euroopa Komisjoniga konstruktiivses kontaktis.

«Ma ei saa spekuleerida, milline saab olema komisjoni otsus. Aga ma usun, et sellisel kujul esitatav jaotuskava, mis on koostatud väga selgetel ja läbipaistavatel alustel ja kus on kogu subjektiivne pool välja jäetud, on vastuvõetav ka komisjonile,» lausus minister pressikonverentsil.

«Avalikustatud jaotuskava on koostatud kõigi kauplemissüsteemis tegutsevate ja heitkoguseid õhku paiskavate ettevõtete jaoks ühel ja samal põhimõttel – aastate 2005–2010 tõendatud heitkoguste keskmist aluseks võttes. See tähendab, et arvesse lähevad nii tootmist mõjutanud kiire majanduskasv kui ka languse aastad,» selgitas Pentus ministeeriumi pressiteates.

Pentus lisas, et avalikustatud jaotuskava näol on tegu lahendusega, mis arvestab nii Eesti huvide kui ka Euroopa Komisjoni seisukohtadega. «Eesti sooviks on see pikk vaidlus tulemuslikult lõpetada ja ma usun, et täna avalikustatud ning selgetel alustel kokku pandud kava on selline, mis sobib ka Euroopa Komisjonile.»

Jaotuskava järgi on Eesti lubatud heitkogus aastatel 2008–2012 keskmiselt 13.288.633 tonni CO 2 ekvivalenti aastas. See sisaldab 47 ettevõtte lubatud heitkoguse ühikuid ning lisaks uute sisenejate ning ühisrakenduse reservi. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise süsteem hõlmab elektri- ja soojustootjaid ning tööstusettevõtteid.

Pentus rõhutas, et rõõmustada tuleks siis, kui meil lubatud heitkoguse ühikuid järjest vähem vaja läheb, mitte siis, kui saame loa järjest rohkem õhku saastada. «Süsteemi eesmärk on motiveerida ettevõtteid vähem saastama. Mida enam võetakse kasutusele uusi, tõhusamaid ja keskkonda säästvamaid tehnoloogiaid, seda vähem on ettevõtted mõjutatud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist. Nii liigume üheaegselt puhtama keskkonna ja uuenduslikuma majanduse suunas,» ütles Pentus.

Pärast jaotuskava avalikustamist ning kommentaaride läbitöötamist arutab kava valitsuskabinet ning see esitatakse siis Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Komisjonil on aega otsuse tegemiseks kolm kuud.

Heitkoguste jaotuskava aastateks 2008–2012 on põhjustanud Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel pika vaidluse. Algselt soovis Eesti CO2 kvoodiks ligi 24 miljonit tonni aastas, kuid komisjon määras Eesti kvoodi suuruseks 12,7 miljonit tonni. Mullu novembris komisjonile saadetud kasvas küsis Eesti kvoodiks 14,07 miljonit tonni. Seepeale palus komisjon esitada jaotuskava pärast seda, kui see on läbinud avaliku väljapaneku. Eesti koostas uue kava, saades muudetud arvestusmetoodikaga vajaliku kvoodi suuruseks 14,3 miljonit tonni aastas. Tänavu aprillis teatas Euroopa Komisjon, et lükkas ka selle kava tagasi.

Komisjon märkis aprillikuises otsuses, et arvestades õhku paisatud heitkoguste andmeid, majanduskasvu perspektiivi ja heitkoguste suurenemist, on aastateks 2008–2012 Eesti küsitud aastane keskmine saastekvoodi kogus suurem, kui tõenäoliselt vaja läheb.

Samuti ei olnud komisjoni hinnangul Eesti poolt välja pakutud jaotuskava kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ega poliitikaga, mis eelkõige puudutab energeetika siseturgu. Komisjoni hinnangul võiks taoline jaotuskava osutuda konkurentsi kahjustavaks.

Saastekvoodi küsimuse üle on Eesti ja Euroopa Komisjon omavahel vaielnud ka Euroopa kohtus. Eesti saavutas esimeses astmes võidu ja kohus asus seisukohale, et Euroopa Komisjon ületas kvooti määrates oma pädevust.

Tagasi üles