Mullu kulus 113 inimese raviks rohkem kui 32 000 eurot
2. august 2011, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal oli kalleid, üle 32 000 euro (500 000 krooni) maksvaid ravijuhte 113. Selle aasta esimese kuue kuuga on neid olnud 55, kuid lõplikuks ei saa seda numbrit pidada, sest kõik esimese poolaasta raviarved ei ole haigekassasse veel laekunud, rääkis kassa juhatuse liige Mari Mathiesen.
«Ülikallid ravijuhud pole paraku mingi haruldus ja need ei ole ka üksikute patsientide privileeg,» ütles Mathiesen. «Tervishoiuteenuseid osutatakse lähtuvalt kindlustatu tervislikust seisundist tingitud vajadusest, mitte selleks kuluvast rahasummast,» lisas ta.
Kõrge hind tuleb naise sõnul sellest, et ühe haiglaravi juhu alla võivad kuuluda lisaks põhihaiguse ravile ka tüsistuste ja kaasuvate haiguste ravi, nii tavalised laborianalüüsid kui ka keerukate seadmetega tehtud kõrgtehnoloogilised uuringud, operatsioon ja sellejärgne intensiivravi ning ka järgnev taastusravi. «Raskekujulise haiguse puhul võib üks ravijuht kesta mitu kuud ja selle aja jooksul võidakse inimesele teha kümneid ja kümneid uuringuid ja protseduure. Ei ole harv, kui ühe ravijuhu raames osutatakse inimesele kokku üle 80 tervishoiuteenuse. Nii võib igast ravijuhust saada ülikallis ravijuht,» rääkis juhatuse liige.
Mathieseni sõnul võib näiteks juhtuda, et kroonilise südamehaigusega patsient vajab maooperatsiooni, kuid ravi käigus selgub, et lisaks tuleb opereerida ka sapipõit ja soolestikku. «Keerukale lõikusele järgneb kaasuva südameprobleemi tõttu omakorda oluliselt enam ressurssi nõudev paranemisperiood jne. Nii muudavad ravijuhu kalliks intensiivravipäevad. Üks IIIA astme intensiivravipäev, mille puhul patsiendi seisundi kontrolli all hoidmine nõuab nii erinevad seadmed ja ravimeid kui ka rohkearvulist meditsiinipersonali, maksab haigekassale 582,94 eurot (üle 9000 krooni).»