Kindlustusfirmad võrdsustavad Tuukri tänava Soomaaga

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäevase uputuse tagajärjed Tuukri-Ahtri kvartalis esmaspäeval.
Laupäevase uputuse tagajärjed Tuukri-Ahtri kvartalis esmaspäeval. Foto: Peeter Langovits

Nädalavahetuse üleujutustes taas kahju kannatanud Tallinna Tuukri tänava elanikud kindlustusseltside abile loota ei saa, sest kindlustusandjad peavad suurvett selles piirkonnas tavapäraseks nähtuseks.

Üldjuhul pakuvad kindlustusseltsid kaitset üleujutuste vastu osana varakindlustusest, ent kindlustusseltside liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul leidub Eestis ja sealhulgas ka Tallinnas piirkondi, kus kodu üleujutuse vastu kindlustada polegi võimalik.

«Need on sellised piirkonnad, kus on teada, et sisuliselt iga kord, kui vihma sajab, on üleujutused,» sõnas Piirsalu. «See on vastuolus kindlustuse aluspõhimõttega: juhtum, mille vastu kindlustatakse, peab olema ootamatu ja ettenägematu.»

Ilmekaima näitena tõi Piirsalu välja reisisadama läheduses paikneva Tuukri tänava ümbruse. «Nii kui sajab, on seal vesi keldris. Kui ma kujutan ennast ette seal elava inimesena, siis peaksin ise olema valmis oma asju nii palju korraldama, et olla selleks valmis,» lausus Piirsalu. «Nagu Soomaal: inimesed võtavad kevadel paadid ja saavad hakkama. See ei ole risk, vaid iga-aastane tavapärane sündmus.»

Piirsalu väitel läheks Tuukri tänava keldrikorruse kindlustamine omaniku jaoks ilmselt sedavõrd kalliks, et ületaks kahjustuste likvideerimisega seotud kulud.

«Raha ei kasva puu otsas,» ütles Piirsalu. «Kõik ülejäänud kliendid peaksid samuti ülemäära palju kindlustusmakset maksma selleks, et seda iga-aastast standardset kahju oleks nendest ühistest maksetest võimalik hüvitada.»

Piirsalu sõnutsi peaksid riskantse piirkonna elanikud leidma probleemile muu lahenduse. «Kõige lihtsam oleks vaadata kohaliku omavalitsuse poole: kas on põhjust veesüsteemi parandada, et see hakkaks toimima ja piirkond muutuks tavapäraselt kindlustatavaks,» soovitas Piirsalu.

Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Ago Vill ütles, et Tuukri tänava probleem on arutluse all, ent otsest tegevuskava ta nimetada ei osanud. «Investeeringud uue torustiku rajamiseks on väga suured,» märkis Vill vaid.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul uusi projekte Tuukri tänavale keldrikorruste rajamiseks suure uputusriski tõttu enam ei tehtagi.

Piirsalu väitel kehtib väljaspool nn kriitilisi piirkondi üldine tava, mille kohaselt kindlustusandjad pakuvad kliendile ühes varakindlustusega ka kaitset üleujutuste vastu.

«Ega välistada saa, et on ka lepinguid, kus see on nii-öelda maha kraabitud,» nentis Piirsalu siiski. «Eks paraku on tihti ka nii, et klient vaatab, et saaks odavamalt.»

Ka kindlustusfirma Marks ja Partnerid juht Jaan Marks ennustas, et paljud, kellele paduvihm liiga tegi, avastavad alles nüüd, et neil pole üleujutuse vastu kindlustuskaitset üldse võetud ja saavad selles üksnes ennast süüdistada.

«Meile on tänaseks laekunud neli avaldust kahju hüvitamiseks, millest ühel juhul seda kaitset ei olnud. Aga need on alles esialgsed andmed,» sõnas ta. «Otsust põhjendatakse sellega, et varem pole sellist vihma olnud.»

Kahjusummasid prognoosima ei soostunud eile veel ükski kindlustusfirma. RSA kahjukäsitluse osakonna juht Eero Link mainis: ta peab ebatõenäoliseks, et firmal leidub mõni klient, kel üleujutuse kaitse lepingusse lisamata. «Meie kodukindlustust on vahendanud maaklerid, kes oskavad sellistele asjadele tähelepanu juhtida,» sõnas Link. «Samas on kliente erinevaid, võib-olla on mõni selle sealt välja jätnud.»

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Heidi Vilu oskas aga eile välja tuua, et firmale on laekunud kaheksa autodega seotud kahjuteadet. Tema sõnul reageerivadki kaskokindlustuse kliendid üldjuhul õnnetustele kiiremini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles